Sellel kevadel liitus Põllumajandus-Kaubanduskojaga Eesti Jahimeeste Selts (EJS), kes juriidiliste ühenduste kaudu ühendab 11 000 jahimeest. EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul oli kojaga liitumine loogiline samm parema koostöö suunal.
„Otsustasime EPKK-ga liituda, kuna jahimeestele on väga oluline koostöö põllumeestega ja seda just kahjustuste ennetamise eesmärgil. Parim viis selleks ongi efektiivne koostöö,“ selgitas Margus Puust.
Puust tõi välja, et EJS on jahinduses valinud jätkusuutliku ja teaduslikel alustel põhineva suuna, mis tähendab muuhulgas seda, et igasugune ebaseaduslik jahinduslik tegevus on taunitav. „Kaasaegne jahipidamine on praktilise loodushoiu üks meede. Näiteks osaleme „Ulukid teel“ projektis, rannaniidul pesitsevatele lindude kaitse projektis ja lendorava kaitselises projektis,“ selgitas Puust jahitegevuse lähtekohti. „Ei tohi unustada, et ühe osana on jahipidamine ühiskondliku tellimuse täitmine, eesmärgiga vähendada ulukite tekitatud kahjustusi, haiguste ärahoidmiseks ja nendega võitlemiseks. Jahindus on nutikas lahendus järjest suurenevate keskkonnaprobleemide vähendamiseks,“ lisas ta.
Hea teada:
1967. aastal asutatud seltsi eesmärgiks on oma liikmete huvide ja õiguste esindamine jahindusalases tegevuses ning riigile aktiivseks partneriks olemine. EJS koondab suuremat osa Eesti jahimehi oma liikmete ühistegevuse kaudu. Ühtlasi pakub selts loodust säästvat ja rekreatsioonivõimalusi pakkuvat jahipidamist ja jahindusalase koolituse korraldamist ning jahinduskultuuri arendamist.
EJS-i kuulub 102 liikmesorganisatsiooni. Eestis on 328 jahipiirkonda, mille keskmine suurus on 10 000-12 000 hektarit. Minimaalne jahipiirkond peab jahiseaduse järgi olema vähemalt 5000 hektarit. Jahindust reguleerivad Eestis kaks põhidokumenti: jahiseadus ja jahieeskiri.
EJS kuulub maailma jahimehi ühendavasse organisatsiooni CIC alates 1992. aastast ja Euroopa jahindusorganisatsioonide ühendusse alates 1999. aastast.
Fotode autor: EJS
