Uued kavandatavad kaitsealad Ida-Virumaal puudutavad sadade piirkonnas elavate ja metsaga elatist teenivate inimeste toimetulekut. Piirangute tõttu saamata jääv tulu jääb suures osas maaomanikele hüvitamata. Kuivõrd keskkonnakaitse on kõigi ühiskonna liikmete ühine huvi, ei tohiks koormis langeda ainult metsaomaniku õlgadele. Liidu hinnangul ohustavad tänased piirangud maaelu püsima jäämist.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on lendorava kaitsmine jäetud peamiselt metsaomanike hoole ja vastutuse alla. “Metsaomanike saamata jääv tulu ületab kompenseeritavad summad mitmekordselt. Ammugi ei kompenseeri riik omanikele aastakümnete jooksul juba tehtud investeeringuid,” ütleb Eelmaa. “Seada looduskaitse kinni maksmine ainult maaomanike õlgadele on ühiskondlikult ebaõiglane. Ühise hüve nimel peaksid panustama kõik ühiskonna liikmed,” selgitab ta.
Eelmaa sõnul võimaldaks olukorda lahendada maadevahetuse taastamine. “Riik peaks metsaomanikele võimaldama kõrge loodusväärtusega maade vahetamist samaväärse majandatava maatulundusmaa vastu samas piirkonnas. Riigil on piisavalt maid igas vallas, et tagada eraomanikele sobivate maade leidmine,” lausub ta.
Keskkonnaamet soovib moodustada 12 uut lendorava püsielupaika ning laiendada seniseid lendorava püsielupaiku ja Tudusoo looduskaitseala. Kokku soovitakse täiendavalt kaitse alla võtta umbes 1800 hektarit, millest 669 ha on eramaadel. Samuti kavandab Keskkonnaamet Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul Alutaguse rahvuspargi laiendamist.
Eelmaa selgitab, et metsa majandamine nõuab järjepidevat ja professionaalset tööd, mis algab istikute istutamisega ja jätkub noorte puude hooldamise, valgustus-, harvendus- jt raietööde korraldamisega ning metsas olevate kraavide ja teede korrashoiuga. “Metsa tehtud investeeringud on reeglina väga pika, 60 kuni 80 aastase kestusega. Sellest tingituna ei lähe metsa aktiivselt majandavates riikides metsast saadud tulu reeglina tulumaksu alla,” ütleb Eelmaa. Metsa tehtud investeeringute pikk mõju põhjendab ka seda, miks metsa majandamisega on reeglina seotud terved perekonnad. “Ühelt põlvkonnalt metsamaa äravõtmine tähendab ka järeltulevate põlvede elatiseta jätmist ja õigustatud tuluootuse rikkumist,” lausub ta.
Eelmaa sõnul tuleks piirangute kaalumisel mõelda sellele, mis saab elust maapiirkondades, kui võtame inimestelt võimaluse seal elatist teenida. “Eestis on palju loodusväärtuslikku metsa ja seda suuresti tänu sellele, kuidas neid metsi on majandatud. Kui metsas avastatakse haruldane liik, on see tunnustus omanikule, kes on jätkusuutlikult majandades loonud selleks sobivad tingimused. Peaksime metsaomanikku rohkem usaldama ja teda hea töö eest piirangutega karistamise asemel tunnustama,” ütleb ta. Eelmaa sõnul on looduskaitse jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline leida viisid, kuidas maaomanik ja haruldased liigid saaksid jagada sama territooriumit, selle asemel et põlised pered maade võõrandamisega sisuliselt oma kodudest minema küüditada.
Keskkonnaamet on alustanud teavituskirjade väljasaatmisega metsaomanikele ning Eesti Erametsaliit omakorda palub metsaomanikel, keda uued lendoravapiirangud mõjutavad, endast teada anda. “Soovime kaardistada, kui suur osa meie liikmetest kavandatavatest piirangutest mõjutatud on, et vajadusel planeerida ühiselt edasisi tegevusi ja nõuda piirangute õiglast kompenseerimist. Seetõttu kutsume üles kõiki, kelle maadele on seoses lendorava elupaigaga planeeritud piirangud, meile sellest teada andma,” sõnab Eelmaa.
Eesti territooriumist on üle poole kaetud metsaga. Eesti metsadest üle 25% on kaitse all ja 14% range kaitse all. Ernst & Young Baltic AS 2020. aastal avaldatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et metsa- ja puidusektor loob aastas kogulisandväärtust hinnanguliselt 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15% riigis loodavast lisandväärtusest. Metsa- ja puidusektor on samuti üks riigi suurimaid tööandjaid maapiirkondades ning Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis moodustab metsa – ja puidusektori loodava lisandväärtuse kogupanus vastavalt 27% ja 20%. Eestis on ligi 100 000 erametsaomanikku ja metsandusega seotud töötajate arv Eestis küünib 60 000 inimeseni.
