Ebaausate kaubandustavade tõkestamise seadus mõjutab põllumajandussektori tehinguid

Foto: pixabay

Rohkem kui aasta tagasi hakkas kehtima ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS), tänaseks on möödas ka ettevõtetele üleminekuks antud aasta. Tallinnas 8. ja 9. veebruaril toimuv tarneahela finantseerimise konverents Tallinn SCF Summit 2023 keskendub käibekapitali rahastamisele. 8. veebruaril kell 14.30 käsitletakse antud regulatsiooni mõjusid toidu tarneahela osapooltele põllumeestest jaekettideni.

Konverentsikorraldaja, rahastusplatvormi SupplierPlus’i arendusjuht Uve Poom ütles, et möödunud üleminekuaasta jooksul pidid ettevõtted oma lepingud viima seadusega vastavusse. „Kui nüüd hinnata PTEKS mõju toidu- ja jaemüügisektori äritavadele, siis ulatuslikke  mõjusid on veel vara hinnata, aga esmaseid märke on näha,“ selgitas ta. Lisades, et suurema mõju hindamiseks tuleks veel aasta aega anda.

Kuid positiivsetele ilmingutele lisaks on Poomi sõnul ilmnenud ostu-müügi tehinguid, kus keegi jääb ka n-ö hammasrataste vahele. „Toidu tarneahelas müüvad suuremad ettevõtted oma väiksematele tarnijatele sisendeid väga pikkade maksetähtaegadega. Kui sellised tehingud keelatud on, siis peavad ettevõtted oma käibekapitali ümber struktureerima,” osutas Poom.

Advokaadibüroo Ellex Raidla partneri Martin Mäesalu ütles, et UTP direktiivi kohaldamisega on kaasnenud vajadus tarneahelate ümberkujundamiseks. „Erinevalt paljudest teistest riikidest kehtib Eestis seadus ettevõtetele sõltumata nende suurusest. Peamised küsimused seonduvad maksetähtaegade pikkusega – kui tähtaegu surutakse seadusega lühemaks, siis see mõjutab äritavasid ja käibekapitali korraldust tarneahelates.”

Regulatsiooni mõju

Turuosaliste hinnangul on regulatsioonist tingituna kaubandusketid oma tarnijate ehk toidutootjatega tarnelepinguid muutnud. Poomi hinnangul on mõju Baltikumis ja Eestis mõnevõrra väiksem kuna meil ei viljeleta nii pikkasid maksetähtaegu kui näiteks Lääne-Euroopa riikides. „Toidutootjate maksetähtajad on siiski vähenenud. Mis on aga huvitav, et PTEKS on suuremat mõju avaldanud toidutootjate kokkuostu poolele. Seal on teatud juhtudel maksetähtajad lühenenud ja mõju on paljude ettevõtete jaoks positiivne,“ avaldas Poom. „Seaduse üheks eesmärgiks oligi, et põllumajandustootjaid aidata. Neid protsesse hakatakse tarneahela lõpust, just jaekettide poolt, mõjutama,“ selgitas ta.

Poom lisas: „Konverentsil räägimegi, kuidas seadus mõnda ettevõtet mõjutab positiivselt ja teistel on võib-olla tekitanud komplikatsioone. Eesmärgiks ongi nii häid kui halbu ilminguid käsitleda. Tarneahelate korraldamisel on maksetingimused tähtsal kohal ja neid saabki kiirendada ühest küljest selle seaduse jõuga ja teiselt poolt läbi arvete rahastamise ehk faktooringu. Faktooringulahendust tuleb aga kasutada viisil, mis on seadusega kooskõlas.”

Aeg kohaneda muutustega

AS HKScan Estonia äriarendus- ja planeerimisdirektor Martin Küüsmaa, kes moodulis avab toidutootja vaadet ütles, et HKScani mõjutas PTEKS rakendumine kokkuvõttes negatiivselt, kuna nad pidid hankijate maksetähtaegu muutma rohkem kui klientide omasid. „Ma usun, et mõju võib olla ettevõtetel erinev, aga meiesuguse suurettevõtte puhul leidub omajagu kohti, kus seaduse rakendamine ei täida oma eesmärki põllumajandus- ja toiduettevõtteid aidata. Näiteks tekitas segadust olukord, kus samalt tarnijalt ostetakse nii regulatsiooni alla kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid kaupu või see, et eri riikides on EL direktiivi rakendatud eri kaupadele,“ avaldas Küüsmaa.

HKScani kogemus on näidanud, et kõigil turuosalistel ei ole infot PTEKS´i kohta. „Ma ütleks, et ettevõtete teadlikkus on kohatine: on neid, kes on meie poole maksetähtaja vähendamise sooviga pöördunud, on neid tarnijaid, kelle puhul oleme ise lepingumuudatuse algatanud,“ rääkis Küüsmaa.

Hea teada:

8.-9. veebruaril toimub tarneahela rahastamist puudutav konverents, kus leiab aset ka EPKK liikmetele põnev paneeldiskissioon teemal “Unfair Trade Practices laws and their impact on payments in food and retail sectors.” Vestlusringis osalevad järgmised eksperdid:

  • Martin Küüsmaa, arendus- ja planeerimise direktor, HKScan
  • Janeli Tikk, põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja, Maaeluministeerium
  • Hele Hammer, tegevjuht, Telema
  • Marika Grunte, vanemjurist (konkurentsiõigus ja tururegulatsioon), Sorainen Läti
  • Olivier van Tex, tarneahela rahastamise ärisuuna juht, Credit Europe Bank
  • Moderaator: Martin Mäesalu, partner (konkurentsi- ja riigiabiõigus), Ellex Raidla

Veebis konverentsi tasuta kuulamiseks tuleb ennast registreerida Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023 lehel. Kohapeal osaleda soovivad EPKK liikmed saavad küsida erihinda, selleks tuleb sooduskoodi (€245) paluda aadressilt summit@supplierplus.com

Eelmine luguEesti taimekasvatajad said eelmisel aastal hea saagi
Järgmine luguInvesteeringutoetuse muudatustega soositakse keskkonnahoiule suunatud investeeringuid