10. mail kogunes üle saja teadlase Eesti Maaülikooli tehnikamajja mitmepäevasele konverentsile „Biosystems Engineering“, et tutvustada uuemaid uuringuid toidutootmisest ning põllu- ja metsamajandamisest ning sellega seotud tehnoloogiast.
Konverentsi peakorraldaja, Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professori Timo Kikase sõnul viitab konverentsi pealkiri „Biosüsteemide inseneeria“ teadusele, mis tegeleb bioloogiliste süsteemidega nagu näiteks aed, põld ja mets, ning nende haldamiseks vajalikule tehnikale. „Maaülikooli teadus ja õpe on ju tihedalt seotud biomajanduse kõigi valdkondadega. Traditsioonilised maamajanduse valdkonnad muutuvad aga järjest nutikamaks ja võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid. Kahe konverentsipäeva ettekanded käsitlesid väga mitmesuguseid bioloogilisi süsteeme bakteritest kuni metsamassiivideni välja ning tutvustasid uuemaid tehnoloogiaid nende majandamiseks,“ tõdes Kikas.
Konverentsil sai kuulata maailma tippteadlaste ettekandeid. Üks peaesinejatest, maailma mõjukamate toiduteadlaste hulka kuuluv Da-Wen Sun Dublini ülikooli kolledžist Iirimaal rääkis sellest, kuidas määrata toidu ja põllumajandustoodete kvaliteeti nii, et ei peaks neid lõhkuma. Risto Rautiainen Nebraska ülikoolist USA-s keskendus oma ergonoomika teemalises ettekandes sellele, kuidas vältida vigastusi põllumajanduses. Abdul Hai Al-Alami Sharjah ülikoolist Araabia Ühendemiraatidest rääkis sellest, kuidas suruõhuga energiat toota.
„Teaduskonverentsil peaks iga ettekanne olema vau-efektiga ja kindlasti oli ka meie kahes konverentsipäevas selliseid hetki päris palju. Tutvustasime näiteks maaülikooli teadlaste uuringut, kuidas väärindada tselluloositööstuse jääkmuda selliseks tooteks, mis võimaldab seda kasutada kvaliteetse söe asemel. Tavaliselt ei osata selle jääkmudaga midagi ette võtta, kuid nüüd saab seda kasutada näiteks terasetööstuses ja mujal,“ kirjeldas Kikas.
Konverentsil tuli juttu pea kõikidest teemadest, millega maaülikoolis tegeletakse. „Kaheksas temaatilises sessioonis oli ettekandeid täppisviljelusest, loomakasvatusest, farmitehnikast ja agroökonoomikast, põllumajanduses on oluliseks teemaks muutunud ka agrorobootika,“ tõi Timo Kikas veel näiteid. Vaata konverentsi programmi konverentsi kodulehelt.
Konverentsi viimsel päeval, 12. mail toimuvad väliskülalistele ekskursioonid Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskusesse Võrtsjärve ääres ja Eesti Rahva Muuseumi.
Eesti Maaülikool korraldas konverentsi „Biosystems Engineering“ 13. korda. Registreerimine on küll lõppenud, kuid konverentsile saab veel kohapeale ettekandeid kuulama tulla. Ettekandeid ongi võimalik jälgida ainult konverentsipaigas kohapeal, videoülekannet konverentsist ei toimu. Suurem osa osalejaid on Euroopast ja teistest riikidest, seega on konverentsi töökeel inglise keel. Konverentsi peakorraldaja on Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut.
