Alates 1. oktoobrist 2017 kuni 31. märtsini 2021 teevad 10 Läänemere-äärse riigi 14 toiduvaldkonna organisatsiooni koostööd Interreg Baltic Sea Region programmist rahastatava projekti “Baltic Sea Food” raames.
Projekti eesmärk
Töötada välja toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.
Maaeluministeerium on projekti “Baltic Sea Food” juhtpartner. Lisaks Maaeluministeeriumile osalevad projektis Eesti partneritena MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Projekti eelarve
Kolm aastat kestva projekti eelarve kokku on 2 436 479 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetus 1 624 240,15 eurot, Norra riigi toetus 144 454 eurot ja Euroopa naabruspoliitika rahastusvahendi (ENI) toetus 45 239,55 eurot.
Projekti partnerid
Projektis osalevad 14 organisatsiooni 10 Läänemere-äärsest riigist.
- Maaeluministeerium (Eesti)
- Latvijas lauku tūrisma asociācija “Lauku ceļotājs” (Läti)
- Tourismusverband Mecklenburg-Vorpommern e.V. (Saksamaa)
- Ystad kommun (Rootsi)
- Biedrība “Lauksaimnieku organizāciju sadarbības padome” (Läti)
- Business Region Esbjerg (Taani)
- HANEN – næringsorganisasjonen for bygdeturisme, gardsmat og innlandsfiske I Norge (Norra)
- MTÜ Eesti Maaturism (Eesti)
- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (Eesti)
- Государственное бюджетное профессиональное образовательное учреждение Псковской области «Псковскийагротехнический колледж» (Venemaa)
- Государственный комитет Псковской области по экономическому развитию и инвестиционной политике (Venemaa)
- Lahden ammattikorkeakoulu Oy (Soome)
- Lietuvos kaimo turizmo asociacija (Leedu)
- Fundacja “Natura Polska” (Poola)
Projekti tulemused
Kohaliku toidu tootjad vajavad oma toodete müümiseks hästi toimivat turustuskanalit
Paljud Läänemere-äärsete riikide piirkondlikud toidutootjad on väikesed pereettevõtted, kelle jaoks oma toodete müügi ja logistika korraldamine on aeganõudev ning kulukas ettevõtmine, kuna palju müügitööd toimub telefoni teel või otsesuhtluses klientidega. Turustamine suurte poekettide või hulgiladude kaudu on aga keeruline, kuna väikeettevõtete mahud ei ole piisavalt suured ja stabiilsed ning toodete hinnatase on suurtootjatega võrreldes kõrgem. Seetõttu on ka piiratud väiketootjate toodangu turustamine hotellidele, restoranidele, toitlustusettevõtetele, kauplustele, majutusettevõtetele. Piirkondlike väikeettevõtete toodete turg on enamasti nende lähipiirkonnas ning seetõttu on mitmed väikeettevõtted koondunud kohalikesse toiduvõrgustikesse, et koos oma tooteid turundada ja tarbijateni viia.
Miks ei paku paljud kohvikud ja restoranid oma menüüdes piirkondlike väikeettevõtete toorainest valmistatud roogi?
Esialgne analüüs olukorra kohta Läänemere-äärsetes riikides näitab, et piirkondlikud toidutootjad on enamasti harjunud turustama oma tooteid otse tarbijale. Samas on toitlustusettevõtetel oma töö efektiivseks korraldamiseks tavaks tellida tooteid otse ühelt või kahelt vahendajalt (eelkõige hulgiladudest), selle asemel et esitada tellimusi kümnetele erinevatele väiketootjatele või töötlejatele.
Projekt “Baltic Sea Food” loob lahenduse, mis võimaldab kohalike väikeettevõtete toodangul jõuda kohvikute, restoranide, hotellide ja maaturismiettevõteteni
Projekti “Baltic Sea Food” eesmärk oli välja töötada toimiv ja kuluefektiivne ärimudel, mis aitaks Läänemere-äärsete riikide maapiirkondades tegutsevatel piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid nii kohvikutele, restoranidele, hotellidele kui ka maaturismiettevõtetele tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.
Ärimudel
Ärimudeli kirjeldus kohaliku toidu turustamiseks äriklientidele on kättesaadav SIIN.
Lisaks on koostatud ärimudelit tutvustav käsiraamat koos praktiliste näidetega toiduvõrgustikele, kes soovivad alustada kohaliku toidu tarnimisega äriklientidele või seda edasi arendada. Käsiraamat on kättesaadav SIIN.
Õppevideod
Koostöös oma ala praktikutega on valminud lühikesed koolitusvideod kohaliku toidu- ja joogitootjatele. Videodes jagab väiketootjatele oma kogemusi hinnakujundusest ja turunduskanalite valikust Andre Farmi perenaine Erika Pääbus. Tootefotodest ja oma toodete pildipanga koostamisest jagab näpunäiteid toidufotograaf ja toidublogija Ülle Jukk.
Viited
Vaata projekti kohta rohkem infot SIIT >>
Vaata 27. juunil 2018 toimunud seminari ettekandeid:
Baltic Sea Food projekti tutvustus, Silja Lehtpuu, Gravitas Consult OÜ
Baltic Sea Food võrgustike ja tarnijate uuring, Eneken Viks, EPKK
Eesti talust otse turule, Merle Vall, TÜ Taluturg
Loe Baltic Sea Food projekti raportit Eestis läbi viidud uuringu põhjal SIIT >>
Loe kokkuvõtet Baltic Sea Food uuringu lõpparuandest SIIT >>
