Ülemaailmne teraviljahindade tõus toob Eestis paljudele toodetele senisest kõrgemad hinnad, kuid Eesti teraviljakasvatajad sellest massiliselt ei võida. “Praegu käivad alles läbirääkimised uue hinna kujunemise ümber. Selge on see, et hinnad muutuvad,” teatas Fazer Eesti ASi juhatuse esimees Kristjan Kongo ausalt ning lisas, et see hinnatõus puudutab ka leiva ja saia hinda. Tema sõnul jääb hinnatõus kindlasti sellesse aastasse ja toimub enne oktoobrit. Kongo rääkis, et võrreldes leiva-saia hinda praegu ja aasta tagasi, on näha, et hind on aastatagusega võrreldes 20% odavam. “Samas on energia ja muud kulud vahepeal tõusnud, nii et vajadus hinna korrigeerimiseks on igal juhul. See, mis toimub teravilja hinnaga, annab selleks veel omakorda tõuke,” selgitas Fazeri juht.
Pikaajalised lepingud välistavad rahasaju
Teraviljakasvataja Reinu-Einari OÜ juhi Einar Pärnpuu sõnul on enamikul põllumeestel vilja müügiks pikaajalised lepingud ja praegune hinnatõus neile suurt raha ei too. “See on laiskadele õnn, kes ei ole end kindlustanud ja lukku pannud,” rääkis Pärnpuu.
Pärnpuu sõnul räägiti kevadel, et Euroopa Liidul on nii suured teraviljavarud, et vilja hind iialgi ei tõuse. “Kus need suured varud nüüd on?” küsis ta.
“Tuleme kaheaastasest madalseisust. Oleme siin olemise ja mitteolemise piiri peal elanud. Meil on lepingutega kõik pikalt ette planeeritud, seega see meid praegu kohe kindlasti ei mõjuta,” rääkis Tartumaal teravilja ja rapsiseemet kasvatava Haage Agro OÜ juht Andres Härm.
Juttu, et Eesti teraviljakasvatajad kõrgetest maailmaturu hindadest võidavad, nimetas Härm kõrvaltvaataja asjatundmatuks lähenemiseks. “Ei ole nii, et mingi indikaator muutub ja kohe põllumehe rahakotis annab tunda. See annab tunda võib-olla aastate pärast,” lisas ta.
“Kaudselt mõjutab ta samamoodi, sest kuna Venemaa ekspordikeeld toob kaasa teravilja turuhinna tõusu, võiks ju sellise arvestusega teha, et meie võiks ka oma teravilja kallimalt maha müüa ja kui me ta kallima hinnaga arvestame oma loomakasvatuse tooraineks, tõstab see meie piima omahinda ja piimatootmise tulukus langeb,” arutles Kehtna Mõis OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg.
Kimber: Eestis teraviljapuudust karta pole
Leivaliit kardab, et Eesti põllumees kipub suurema raha ihaluses vilja välja müüma. “Sõltume maailmaturu hinnast ja kui see läheb kõrgemaks, on selge, et Eesti põllumees hakkab välismaale müüma,” rääkis Eesti Leivaliidu tegevdirektor Arnold Kimber.
Kimber on veendunud, et eks paari nädala jooksul selgub, kui palju täpselt tooraine hind muutub. Tema sõnul on ikkagi Venemaa suurtootja ja tema käitumine mõjutab kogu maailma. Siiski teravilja põuda Eestis Leivaliidu juht ei karda.
TAUST
2009. ja 2008. aastal Venemaalt Eestisse teravilja ei eksporditud, 2008 eksportis Eesti Venemaale teravilja 1,8 mln krooni eest.
Mais oli Venemaa ladudes 10 miljonit tonni vilja, mis on 10% Venemaa aastases kogutoodangust.
ELis on 2010. aasta mai alguseks sekkumiskokkuostu pakutud 5,6 miljonit tonni vilja.
Ladudesse on tänavu suvel vastu võetud 3,6 miljonit tonni vilja.
Sellest 3,4 miljonit tonni on oder ja 0,2 miljonit tonni nisu.
Allikas: Statistikaamet
Allikas: Äripäev
