Oleme pidanud sel aastal leppima erakordselt kuuma ja põuase hooaja algusega. Lisaks oli veel mõni aeg tagasi öökülmasid, mis põhjustasid teiselt poolt külmakahjustusi. Erakordsed olud on põhjustanud nii mõnegi kultuuri hukkumise või väga suuri kahjustusi.
Selliste äärmuslike olude tõttu on pidanud paljud oma põllud ümber külvama või kasutama teravilja põldu hoopis siloks. Kõik aga selliseid samme pole astunud. Kas minna pritsiga põllule? Kas panna leheväetiseid? EPKK annab siin lähtuvalt agronoomide mõtetest paar soovitust.
Esimesena soovitatakse mitte pritsida stressis taimi! Kuuma ilmaga pritsimine on ilmselt rohkem kahju toov kui kasu. Tasub ära oodata selle nädala tipptemperatuurid ning osalt ennustatakse ka sademeid. Kui on tõesti vaja pritsida, siis teha seda pärast temperatuuri langemist või sademete tulekut. Ja kui tõesti näete, et peab kohe pritsima, siis soovitame seda teha poolel põllul. Miks? Sellised ekstreemsed ilmastikuolud hakkavad aina tihemini korduma. Selline poole põllu pritsimine annab info järgmisteks kordadeks, kas sellest tööst oli kasu või ei. Mõistetavalt ei taha keegi eksperimenteerida, aga äkki tasub sellistes ekstreemsetes oludes seda katsetada, et edaspidi olla teadlikum, milline lahendus töötab ja mis mitte.
Aga väetised? Väetiseid on mõtet põllule panna siis, kui on rohelist taimikut, mis suudaks seda vastu võtta. Suuri väetise koguseid kindlasti taim praegu vastu võtta ei suuda. Kuna taimed on tugevalt häiritud, soovitatakse kasutada taime toetamiseks veidi magneesiumi ja aminohappeid, mis aitavad taimel stressiga kuidagigi toime tulla. Aga ära lisa nendele taimekaitsevahendeid.
Praegustes ekstreemsetes oludes on tähtis mitte taime veelgi koormata ja ise olukorda hullemaks muuta. Põhjalikumalt saab lugeda ka Kevili taimekasvatusspetsialisti Tiiu Annuki põllujalutusest SIIT.
