Lõuna-Eesti teraviljakasvataja Üllar Kaaver harib mitme ettevõttega Elva vallas maad ligi 2000 hektaril, tegeleb maaparandusega ning on rajanud üle kümne paisjärve ja kalapääsu.
“Viljakoristus algas meil tänavu oluliselt varem, paraku põua tõttu on saak sel aastal tunduvalt väiksem,” selgitas Rannu teraviljakasvataja Üllar Kaaver. Põuane suvi on saagikusest mitu tonni maha võtnud.
Samas oli aga tema sõnul tänavu viljakoristus tunduvalt sujuvam ja kuivati kulu ka väiksem. Vilja kuivatab ja säilitab Üllar Kaaver Rannu kuivatikompleksis, mis sai juurdeehituse 2011. aastal koos viilhalli ja katlamajaga.
1985. aastal EPAs maaparanduse eriala lõpetanud Üllar Kaaver opereerib praegu Rannus Elva vallas oma mitme firmaga enam kui tuhandel hektaril põllumaal, kus kasvatatakse tali- ja suvinisu, otra, rapsi ja maisi. Rohumaid on umbes 500 ha.
“Teravilja all on meil umbes 1400 ha, mida harime peamiselt FIEna, osa maid aga ettevõttena Rannu Mõisa OÜ,” selgitas Üllar Kaaver. Rannu mõisas on ta juhatuse liige ja vastutabki peamiselt teravilja, maisi- ja heinakasvatuse eest selles osaühingus. Osa maid on rohu- ja heinamaad.
Kolmandat põlve talupidaja
Üllar Kaaver on kolmandat põlve talupidaja: tema vanaisa sai Vabadussõjast tulles Rannus lapikese maad, kuhu rajas Kase talu. Vanaisa likvideerinud sellelt maalapilt kõigepealt võsa, juurinud kännud ja eemaldanud kivid. Seejärel hakkas maad harima. Esimene põllukultuur oli lina. Ka isa tegeles nii maaparanduse kui ka põlluharimisega, nii ongi põllumehel maaparandus ja mullaviljakuse parandamine väga hingelähedane.
Üllar Kaaver meenutas, et oma ettevõtlust alustas ta FIEna, varem töötas kodukandi majandis melioraatorina.
“Kui 1980. aastate lõpus tuli taluseadus, sain oma taluga alustada,” meenutas ta, kuidas oma vanemate kodutalu kõrvale ostis 3000 rubla eest Sõõrikoja talukoha, kus kõik varasemad taluhooned tuli lammutada ja uued asemele ehitada. Oma esimesele 12 hektarile maale külvas otra, mida sai siis küla peal kuivatatud. Aasta-aastalt hakkas ta külvipinda suurendama.
“Esialgne plaan oli, et kui olen 30–40 hektari peal teraviljakasvataja, siis olen juba väga kõva mees,” meenutas Kaaver. Ent konkurents on sundinud külvipinda kogu aeg suurendama, nii on jõutud juba sajakordse suurenduseni.
Kaaver ostis Rannust vana kuivatikompleksi, millele hakkas oma sõnul juurde pookima tänapäevasemaid vahendeid. Uus kuivatikompleks valmis 2011. aastal PRIA toetuse ja pangalaenu abiga, see on biokütusel töötav ladu-kuivati, kus kütteks kasutatakse nii teraviljajääke kui ka kodukraavidelt korjatud võsahaket. 2020. aastal rajati seitse kuni 50 kilovatist päikeseparki, millest üks on viljahoidla katusel.
Rajanud ja puhastanud üle kümne paisjärve
Viimasel kolmel aastal on tehtud müügiheina. Tänavu koguti hein 150 hektarilt ja see püütakse realiseerida Kevili ühistu kaudu, mille liige ta on. Heinapallid peaksid jõudma pärast ümbertöötlust Jordaaniasse. Taluperemees hindab Jordaaniasse eksporti väärt ettevõtmiseks.
“Heina saatmine Jordaaniasse on alternatiiv tänapäevasele euroheina niitmisele – nii on kaubal ikka väärtust ka,” tõi ta esile.
Peale põllupidamise on EPA maaparandusdiplomiga Üllar Kaaver oma firmaga Melior-M OÜ puhastanud ning ehitanud kodukandi ja ümberkaudseid paisjärvi, rajanud kalapääse ja teinud põllumaadel suures mahus maaparandustöid. Edasi loe Maalehest.
Kandidaat ÜLLAR KAAVER
Sõõrikoja talu, Melior-M OÜ.
Tartumaa.
Teraviljakasvatus 1400 ha-l, osaliselt Rannu Mõisa OÜ maadel.
Raps 400 ha, hernes 180 ha, mais 100 ha. Saagikus: suvivili 4 t/ha, talivili 7 t/ha.
Heina- ja rohumaad 500 ha-l.
Maad on omandis üle 1000 ha.
Nüüdisaegne biokütusel ladu-viljakuivati, seitse päikeseparki.
Maaparandustööd ja keskkonnaobjektid: paisjärvede, biotiikide ehitus ja hooldamine, kalapääsude ehitus. Põldude lupjamine.
30 töötajat Melior-M OÜs.
KOMMENTAAR
Madis Ajaots, OÜ Rannu Seeme juhataja
Ökonoomne maaparandaja
Oleme Üllar Kaaveriga naabrid, koos koolis käinud ja oma töömeheteed alustanud. Sõõrikoja talu peremees on väga ettevõtlik ja oma tegemistes põhjalik, teraviljakasvatuse kõrvalt tegeleb ta järjepidevalt ka maaparandusega.
Vahepeal jäi ju Eestimaal maaparandus aastateks unarusse, aga Kaaver on selle kunagise maaparanduskoolkonna järjepidevust hoidnud ja edasi viinud. Ta on soetanud oma firmale Melior uusimad seadmed, nüüdisaegse tehnoloogia ja on võtnud selle valdkonna laiemalt ette. Tema tegevuse märksõnaks võiks olla ökonoomne maaparandus.
Maade hooldust ei tohi unarusse jätta, Üllaril on see järjepidevus oma maade hooldamises kogu aeg olnud.
