Halika õunatalu peremees Kalmer Kasvand on rajanud koos perega Räpina valda tänapäevase õunaistanduse, kus 22 hektarilt jõuab kodumaisele turule üle saja tonni lauaõunu. “Eestis on õuntele turgu küll, me ei jõua nii palju toota, kui nõutakse,” kinnitab talu peremees Kalmer Kasvand. Räpina vallas Halika õunatalus on rohkem kui kümnele hektarile rajatud uus istandus, kus põhisordid sirgetes ridades kasvamas – nii kaugele, kui silm ulatub. Istandikke on OÜ Halika Õunatalu rajanud nelja kohta, sealhulgas taastanud kunagise Räpina aianduskooli Kuuksi aia. Nendes aedades on aasta ringi tööd kogu perel. “Peame investeerima viis aastat ette. Kui uue õunasordi katsetusele võtame, peame ette hindama, kas turg võtab selle vastu või mitte, muidu on see uppunud investeering,” sõnab Kalmer Kasvand. Ta selgitab, et õunakasvataja peab lisaks puude hooldamisele, uudsele lõikusele, korjamisele ja säilitamisele tegelema ka tarbija maitse-eelistustega. “Eestlase lemmikõun on ‘Kuldrenett’, kuid väga head sordid on ka näiteks ‘Ligol’, ‘Lobo’, ‘Orlik’, ‘Liivika’,” rõhutab peremees, kes väsimatult võtab katsesse uusi ja huvitavaid õunasorte, et proovida, mis on parima säilivusajaga ja maitsevad kõige paremini. Praegu katsetab ta, kuidas Soomes ja teistes Euroopa riikides aretatud õunasordid Eesti tingimustes kasvavad ja kohanevad, sest tema suur unistus on kaasajastada Eesti õunakasvatus ning viia see taas tõusuteele. Edasi loe Maalehest..
Kandidaat Kalmer Kasvand, OÜ Halika Õunatalu, Räpina vald, Põlvamaa
Õunakasvatus 22 hektaril, umbes 50 õunapuusorti.
Uute õunasortide testimine Eesti tingimustes.
Aastatoodang 100 t õunu, millest 75% on kvaliteetne lauaõun.
Õunamüük Tallinnas Nõmme turul ja Tartu Taluturul ning laatadel, eraettevõtetele, restoranidele ja koolidele.
Nüüdisaegne mahlaõuna ja mahla säilitamise külmkamber.
Kasutusel ainulaadne õunapuude lõikamise stiil, mis tagab iga-aastase saagikandvuse ja vähendab taimekaitsetöid.
Pereettevõte, üks palgatöötaja.
Kommentaar Leo Kütt, Räpina Äriabikeskuse juhataja
Kalmer Kasvand ja kogu Halika talu pere tegutsevad omakeskis ega pöördu väga tihti abi saamiseks Räpina Äriabikeskuse poole. 2001. aastal olid nad keskuse tihedamad külastajad, kuna vahetasid ettevõtlusvormi ning said vajaliku kohta kiirkursuse. Räpina Äriabikeskuse poole pöördusid Kasvandid taas 2012. aastal, kui sooviti esitada taotlus kohalikku LEADERi meetmesse, et saada toetust õunamahla tootmise alustamiseks tarviliku inventari ja ruumide sisustamiseks. Esitatud taotlustele sai OÜ Halika Õunatalu PRIA jah-sõna ning tulevikus on Halika õunatalult oodata Räpina vallas toodetud õunamahla.