Peaminister Andrus Ansipi hinnangul hoiab meie maaelu elujõulisena traditsiooniline põllumajandustootmine – tehtud on tarkasid otsuseid, investeeritud uutesse tehnoloogiatesse, mis on oluliselt suurendanud tootlikkust, efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust meie põllumajanduses.
„Iseseisvuse taastamise eelne põllumajandus kasutas ohtralt naftadollarite eest soetatud jõusööta, pestitsiide ja herbitsiide ja muud. Taasiseseisvunud Eesti põllumajandusest naftadollarid paratamatult kadusid. Meie põllumajandus jäi ellu ja sai hakkama! Tänaseks on Eesti põllumehed loonud väga konkurentsivõimelise majandusharu,“ kiitis valitsusjuht meie põllumehi Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil Tartus.
Anspi sõnul on üks ilmekamaid kriteeriume konkurentsivõimest riigi isevarustatuse tase. Ta rõhutas, et sealiha, teravilja ning piimaga suudame end suurepäraselt ise varustada. „Piimanduses oleme väga edukad, toodame poolteist korda rohkem kui suudame tarbida,“ ütles ta.
Peaminister tõi konverentsil näite, et kui 2011. aastal andis Eestis keskmiselt lehm 7137 kilogrammi piima, mis on läbi aegade parim tulemus, siis 1980. aastal andis lehm Eestis keskmiselt 3658 kilogrammi piima. „Oleme nõukogudeaegse tootlikkuse ületanud enamikes põllumajanduse valdkondades mitmekordselt. Samas on põllumajandus praegu oluliselt keskkonnasõbralikum,“ ütles Ansip.
Peaministri sõnul on tootlikkus põllumajanduses kasvanud tänu Eesti pühendunud põllumeestele, kes on sihikindlalt tootmist arendanud. „Eesti põllumehed on haritud ja töökad inimesed,“ ütles Ansip, tuues näiteks „Aasta Põllumees“ Avo Samarüütli, kes on oma robotlüpsi ja teaduslikel meetoditel põhineva põlluharimisviisidega purustanud rekordeid nii piima kui ka talinisusaagiga.
Valitsusjuhi hinnangul on loomulikult ka maaelu mitmekesistamine vajalik, kuid meie maaelu hoiab elujõulisena just traditsiooniline põllumajandustootmine.
Peaminister tunnustas ka Eesti põllumeeste esindusorganisatsioone, kes on edukalt esindanud meie põllumeeste huve Brüsselis. Ansipi sõnul on meie eesmärgiks ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste võrdsustamine. „Me ei pea õiglaseks, et Eesti otsetoetuste tase võiks uue eelarveperioodi lõpuks olla vaid 58,6 protsenti Euroopa Liidu keskmisest,“ kinnitas valitsusjuht lisades, et me ei nõua pelgalt rohkem raha, vaid võrdset kohtlemist. Peaministri kohtumistel Euroopa Parlamendi presidendi Schulzi, Euroopa Komisjoni presidendi Barroso ja Euroopa Ülemkogu presidendi Van Rompuyga, mõistsid kõik Balti riikide muret. „Ma loodan , et see mõistmine realiseerub Eesti põllumeeste võrdsemas kohtlemises,“ ütles Ansip.
