16. novembril kohtus Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) delegatsioon peaminister Andrus Ansipiga. Kõne all olid neli põhiküsimust: ELi põllumajandustoetuste võrdsustamine pärast 2013. aastat, riigipoolsed lisamaksed otsetoetustele (top-up), erimärgistusega diislikütuse aktsiis ja investeeringutoetused põllumajandusse.
Peaministri sõnul taotleb Eesti ELi põllumajandustoetuste võrdsustamist ning otsib selleks ka liitlasi. Olulist toetuste suurenemist ta ei prognoosi, sest see otsus langetatakse kvalifitseeritud häälteenamusega.
Riigipoolne lisamakse otsetoetustele (top-up) on instrument, mis pisutki võrdsustab toetuste ebavõrdsust vanade EL liikmesriikidega. 2011. aasta siseriikliku toetusõiguse EL poolt lubatav maht on 680 miljonit krooni, 2011. aasta riigieelarve eelnõus on see aga 560 miljonit krooni. Peaminister ei andnud lubadusi selle toetuse suurendamiseks EL poolt lubatud summani, kuid andis pisikest lootust võimalikuks lisarahaks, kui riigi laekumised peaksid suurenema.
Põllumajandusliku erikütuse aktsiisi langetamist EL poolt lubatud tasemele peaminister ei toetanud, kuid oli nõus arutama lihtsamalt administreeriva süsteemi loomist.
Peaminister oli põllumeestega solidaarne investeeringutoetuste küsimuses – praegu on need põllumajandusmaastikule pihustunud ning kehtestatud on piiranguid, mis ei võimalda suurema tootmismahuga põllumajandusettevõtetel toetusi taotleda. Andrus Ansipi sõnul tuleks seda muuta, et suurendada põllumajandusettevõtete tootmisefektiivsust.
EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul jäi kohtumisel kõlama soov näha konkurentsivõimelisemat maaettevõtlust, põllumajandustootmise mahtude säilimist ja suurendamist ning ekspordi kasvu, samuti arusaam, et põllumajandussektor on riigile strateegiliselt tähtis.
EPK soovib sõlmida kõigi erakondadega valimiseelse kokkuleppe, kus käsitletakse põllumajandusteemasid. Andrus Ansip Reformierakonna esimehena oli sellega päri.
Taustainfo
Eesti põllumehe tänane toetuste tase on ELi keskmisest kordades madalam, kuid põllumajandussisendite hinnad on sarnased kogu Euroopas. Käesoleval aastal saavad põllumehed otsetoetuste riigipoolset lisamakset 540 mln kr, toetusõigus on 791 mln krooni. 2012. aasta on viimane, mil liitumislepingu järgi on võimalik maksta toetustele riigipoolset lisamakset summas 570 mln krooni. Põllumajanduslik erikütus on Eestis maksustatud 1736 kr/1000 l, mis on ELi poolt nõutust (330 kr/1000 l) ja ka ELi keskmisest tunduvalt suurem, mis veelgi pärsib konkurentsi ühisel põllumajandusturul.
