Aianduses on keerulised ajad, nenditi EPKK aiandusfoorumil 23. märtsil Paides. Järjest raskem on konkureerida turul teiste riikide toetatud toodetega, majandussurutis on Eesti tarbija muutnud hinnatundlikumaks. Tootja peab otsima täiendavaid võimalusi oma toodetega turule jõudmiseks ning seal püsimiseks.
Aiandusfoorumil käsitleti muudatusi seadusandluses, taimse materjali kontrolli tulemusi, täiendavaid väljundeid turule, teadusuuringuid aianduses ning ühistegevuse kogemust aiandustootmises. Tuleb nentida, et ühistegevusega on Eesti Euroopa Liidu punase laterna rollis. Kahekümne seitsmest liikmesriigist ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone registreeritud 4 liikmesriigis: Eestis, Lätis, Leedus ja Luksemburgis, kuid Luksemburgi vähene aiandustootmine on tihedalt läbi põimunud Hollandi ja Belgia aiandustootmisega, Läti ja Leedu liiguvad juba tootjaorganisatsioonide loomise ning tunnustamise suunas. Lätis on kaks organisatsiooni juba loodud, oodatakse vaid tunnustust.
Foorumil jagati teavet uutest aiandustehnoloogiatest ning nooraednike kutsevõistlustest, võõrustab ju Räpina Aianduskool tänavu Euroopa nooraednike kutsevõistlust. Juttu tehti ka uudistest iluaianduses ning reorganiseeritud nõuandeteenistuse aiandustootjatele pakutavatest teenustest.
Osavõttu foorumist võib pidada väga heaks – aiandusfoorumeid, mis on kokku toonud ligi sada osalejat, on toimunud vaid kolmel korral. Väga heaks tuleb pidada tagasiside lehtede laekumist, 49 tagastatud ankeeti annab tagastamisprotsendiks 53,85 – üle kahe korra enam kui eelmisel aastal. Tagasiside analüüsi tulemus peaks olema abiks aiandusfoorumite korraldamisel edaspidi.
Kolmekümnel juhul märgiti, et foorum vastas ootustele, vaid üks vastaja polnud foorumil käsitletud teemade ringiga rahul. Foorumil osalemine on saanud traditsiooniks, enamik osalejatest on mitmeaastase osaluskogemusega. Foorumil esimest korda osalejad ei olnud kitsid üritust kiitmast. Kõrgelt hinnati foorumi korraldamist Kesk-Eestis, Paides, mitte kuskil “veere peal” – Tallinnas. Enamikku foorumil peetud ettekandeid hinnati heaks või väga heaks, vaid mõnel puhul märgiti esineja teemast möödarääkimist või esitluse nõrka ettevalmistust. Enamik teemakäsitlust rahuldavaks hinnanutest märkisid, et teema ei kattu nende tegevusvaldkonnaga. Kõige enam sai kiita Rõngu Aia esitlus Eesti puuviljakasvatusest, seda hindas väga heaks 32 vastajat. Ettekande puhul märgiti selget ja kontsentreeritud esitlust. Kõrge hinnangu sai emotsionaalne ettekanne Saaremaa marjakasvatusühistu tegevusest (29 hinnet “väga hea”), järgnesid ettekanded teadusuuringutest aianduses (25 hinnet “väga hea”) ja aianduslikust mahetootmisest (18 “väga head”).
Hinnang teemade olulisuse kohta erines pisut hinnangust esitlustele. Siin järjestusid teemad: mahetootmine (13 märkimist), õunakasvatus (11 märkimist), teadusuuringud aianduses (10 märkimist) ja ühistegevus marjakasvatuses (7 märkimist). Huvitaval kombel märgiti teemat “Puu- ja köögivili kooli toidulaual – täiendav väljund aiandustootjale” suhteliselt harva (3 korda), ilmselt ei osata näha riiklikult toetatud programme väljundina turule. Tegelikult võimaldaks see kohalikul omavalitsusel, kes kooli haldab, toetada omakandi aiandustootjat ning võimaldaks ka väiketootjal oma toodangut väikekogustes realiseerida.
Teemade valiku poolest hinnati õnnestunuks foorumi kogumikku, mille puhul oli püütud kas täiendada ettekandeid või käsitleda temaatikat, mis ettekandmisele ei tulnud. Kogumiku teemadest, mis ettekannetes käsitlust ei leidnud, hinnati enam artiklit tootjaorganisatsioonide tulevikust, järgnesid Eesti ja imporditud aiasaaduste kontrolli käsitlus, kolmandana mainiti artiklit toetustest aiandustootjaile. Nagu näha, hinnatakse küll ühistegevust, tootjaorganisatsioonide loomist peetakse möödapääsmatuks, samas ei olda eriti varmad sellesuunalisi samme astuma. Eesti põllumees on valmis üksi pusima ja kas või läbi halli kivi minema, aga naabriga koostööd tegema panna on teda väga raske.
Foorumil osalejad tegid ka mitmeid ettepanekuid foorumi korralduse muutmiseks. Leiti, et ettekannete arv võiks jääda samaks, kuid pikendada ettekannete aega 45 minutile. See teeks 9 tundi puhast ettekannete aega, siia lisanduks veel foorumi avamine ja sissejuhatus, kokkuvõte, lõuna ja registreerimisele kuluv aeg – terve tööpäev. Sooviti foorumit näha ka ümarlauana, diskussioonina. Arvestades aianduse eri valdkondade rohkust, jääksid siin korraldajad hätta, küll oleks EPKK aiandustoimkond valmis korralduslikult appi tulema konkreetseid valdkondi haldavatele ühistutele või mittetulundusühingutele. Ühe ettepanekuna leidis mainimist soov foorumi raames külastada aiandustootjaid. See eeldaks ilmselt vaid ühe kitsama valdkonna käsitlemist foorumil ning teemale vastavate tootjate regioonipõhist kohavalikut.
Kokkuvõttes õnnestus foorum igati, huvilistel on võimalik foorumi kogumikku alla laadida EPKK veebilehelt www.epkk.ee.
