Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand on koos perega rajanud Eesti ühe suurema kaasaegse õunaistanduse, kus toodetakse 300 tonni õunu aastas.
Halika Õunatalus Räpina vallas käib kibekiire töö, mida ei sega ka kerged vihmahood. Paarkümmend abilist, korjenõud põllega ette seotud, askeldavad õunapuude all. Ükshaaval ja ettevaatlikult nopitakse ‘Krista’ ja ‘Liivika’ sorte. Pererahvas – ema Ille, isa Kalmer ja Halika Õunatalu juhataja, perepoeg Lauri – toimetavad istanduses õunapuude pikkade rivide vahel. Nii kaugele, kui silm ulatub, painduvad küpsetest viljadest lookas ladvad, suured punapõsksed ja kollased ubinad küljes.
„Meil on praegu tööl paarkümmend abilist ja kõik on eestlased, nopivad nii ‘Liivika’ kui ‘Krista’ õunu,“ teatas Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand. Ta lisas, et üha rohkem eestlasi tunneb huvi hooajatööde vastu, abilisi on nii kohapealt kui ka mujalt Eestist. Kõigile tehakse koolitus, sest õunad peavad õrnalt ja plekita tarbijani jõudma.
Augustis alanud kiire koristushooaeg kestab talus mitu kuud ja alles oktoobri keskel on kogu saak salvedes. Sorteerimistööd tehakse aga igapäevaselt kevadeni.
„Mida hiljem talveõunu korjame, seda magusamaks ja maitsvamaks nad jõuavad küpseda,“ ütles Ille Kasvand.
„Väärtustan üle kõige inimesi ja loodust, tervist, liikumist ning maaelu,“ tõi perenaine esile. Ta lisas, et üksi ei tee aianduses midagi, poeg Lauri viib vanemate elutööd edasi. „Õunakasvatus see, mida perega tõesti naudime.“
Aiandusagronoomiks õppinud Ille Kasvand tegutseb mitmes ametis korraga. Ta on ühtaegu aednik-agronoom, kus ta silmastab ja poogib õunapuid; õunakorjaja, õunaaedade hooldaja, lisaks mahlameister ja turustaja.
Alustasid kurgi ja maasikatega
Ille ja Kalmer Kasvand alustasid talupidamisega Põlvamaal Leevaku lähedal 30 aastat tagasi.
„Õunteni jõudsime läbi loomakasvatuse,“ meenutas perenaine, kuidas algul peeti Halika talus sigu ja kanu, kasvatati kapsast, vilja, kartuleid, kurke.
„Kurke käisime Leningradi turul müümas ja 15 aastat kasvatasime ka maasikaid,“ rääkis perenaine. Kolme lapse ema lisas uhkusega: „Kõik kolm poissi – Lauri, Alari ja Henri – olid meil abiks ja sealt me lõpuks lõpuks Halika Õunataluni jõudsime.“ Keskmise poja Lauri juhtimisel on Halika Õunatalu tegutsenud varsti juba kümme aastat ja aidanud viia aiandi kaasaegsemale tasemele.
2003. aastast alates kasutatakse uuenduslikku tüvekeskset lõikust. Istandustes on rivis traaditoestusega madalate puuvõradega õunapuud, et vilju oleks hõlpsam korjata. Puude kastmiseks on rajatud niisutussüsteemid. Pere on katsetanud eri õunasorte, jäädes kõige populaarsemate juurde.
„Selleks et saada ilusat tervet õuna, on vaja ette mõelda juba mitu aastat. Praegu tehtud tööde ning oskusliku lõikusega planeerime ja tagame saagi kolmeks järgmiseks aastaks,“ tõi esile Halika Õunatalu juhataja Lauri Kasvand.
„Paneme suurt rõhku kvaliteetõunale, et saaksime maitsva ja mahlase õuna,“ lisas perenaine. Selle nimel tehakse aiandis kõvasti käsitsitööd: haiguskolded hävitatakse, puude võraalused niidetakse, lõigatakse oksi, harvendatakse kehvemad õunad välja, kasutatakse õiget agrotehnikat ja tüvekaitseid.
Edasi loe Maalehest.
Aasta Põllumees 2020 kandidaat Ille Kasvand
Halika Õunatalu OÜ
Põlvamaa
Õunakasvatus. 30 000 õunapuud, toodang 300 t aastas
20 ha õunaaedu, üle 30 suve-, sügis- ja taliõuna sordi
Õunte ja õunamahla müük jaekaubanduses ning e-poes halika.ee
Kaasaegne õunahoidla külmlao, sorteerimis- ja pakkeliiniga, mahla tootmise ruumid ja mahlaseadmed
Pereettevõte
Seitse töötajat, hooajatöödel 20 töötajat.
