Maa-amet saatis EPKK-le selgituse seoses 2003. aastal sõlmitud riigimaa kasutusvalduse lepingute pikendamisega. Maareformi seaduse (MaaRS) alusel on kasutusvalduse seadmine toimunud kahel erineval õiguslikul alusel, millest sõltuvad iga konkreetse kasutusvaldaja võimalused kasutusvalduse teostamisel.
Esiteks on kasutusvalduse seadmine toimunud MaaRS§ 231 (kehtis kuni 31.12.2002) alusel. Sellel alusel oli kasutusvaldust võimalik seada kuni 20 aastaks ilma lepingu pikendamise õiguseta. Seega juhul, kui maa kasutusvaldusesse saamise õigus on omandatud MaaRS § 231 alusel, ei ole kasutusvaldajal õigust taotleda lepingu pikendamist. Seejuures tuleb tähele panna, et kui isik omandas maa kasutusvaldusesse saamise õiguse MaaRS §231 alusel, siis viidi ka pärast 31.12.2002 maa kasutusvaldusesse andmise menetlus lõpuni enne nimetatud kuupäeva kehtinud õigusnormide kohaselt.
Kui lepingus sätestatud tähtaeg ei ole veel saabunud, on kasutusvaldajal õigus esitada mitte hiljem kui kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist maa omandamise taotlus maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse (MaaRKMOS)alusel. Maa võõrandamise või sellest keeldumise otsustab Maa-amet.
Kui kasutusvaldaja kasutusvaldusesse antud maa omandamist tähtaegselt ei taotle, toimub maa võõrandamine ja kasutamiseks andmine vastavalt riigivaraseadusele (RVS) avalikul enampakkumisel. Nimetatud enampakkumisel on võimalus osaleda ka kasutusvaldajal. Kui enampakkumise toimumise ajal on kasutusvaldaja isik, kes viimasena kasutas maad põllumajanduslikul otstarbel, on tal õigus kasutada eelisõigust ning omandada või kasutusse saada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga(RVS § 66 lg 7).
Teiseks on kasutusvalduse seadmine toimunud alates 2003. aastast kehtinud MaaRS § 233 (kehtib tänaseni) alusel, millest tulenevalt sai kasutusvaldust seada kuni 15 aastaks koos kasutusvaldaja õigusega taotleda lepingu pikendamist veel kuni 15 aastaks. Kasutusvaldajatel, kes on vastava õiguse omandanud MaaRS § 233 alusel, tuleb kolme kuu jooksul lepingu lõppemisest arvates esitada lepingu pikendamise taotlus Maa-ametile. Juhul kui kasutusvaldaja ei soovi lepingut pikendada ja esitab hiljemalt kasutusvalduse lõppemise ajaks taotlusekasutusvaldusesse antud maa omandamiseks, teeb Maa-amet otsuse maa võõrandamise või sellest keeldumise kohta.
Kui kasutusvaldaja ei taotle tähtaegselt lepingu pikendamist ega ka kasutusvaldusesse antud maa omandamist, siis suunab Maa-amet kasutusvalduses olnud maa RVSi alusel enampakkumisele. Ka sel juhul on kasutusvaldajal õigus kasutada eespool nimetatud tingimustel eelisõigust maa omandamiseks või kasutusse saamiseks.
Seega on riigimaa kasutusvalduse pikendamise võimaluse hindamisel oluline tähele panna, kas maa kasutusvaldusesse saamise õigus on omandatud MaaRS § 231 või MaaRS § 233 alusel. Kui kasutusvalduse lepingus viidatud õiguslik alus ei kajastu, soovitame kontrollidakohaliku omavalitsuse otsust vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise kohta või maavanema korraldust, millega otsustati maa kasutusvaldusesse anda.
Soovitame igal kasutusvaldajal vaadata üle oma riigimaa kasutusvalduse saamise aluseks olnud dokumendid ja selgitada välja, millised on tema õigused kinnisasja edasiseks kasutamiseks.
Kasutusvalduse lepinguga seotud täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna poole: Merike Toose (675 0140, merike.toose@maaamet.ee), Kaja Hakkaja (675 0160, kaja.hakkaja@maaamet.ee), Tiina Harjo (675 0889, tiina.harjo@maaamet.ee).
