27. veebruaril toimus Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees arutelu ÜPP tuleviklu üle, millel osalesid Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan, ÜPP tuleviku raportit koostavad Euroopa Parlamendi liikmed Herbert Dorfmann ja Clara Aguilera ning Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen.
Herbert Dorfmanni sõnul on Euroopa Parlament valmis kaaluma suurema subsidiaarsuse võimalust põllumajanduspoliitikas, kuid siiski on selles osas palju kahtlusi. Nt paljudes riikides on mitu regionaalset tasandit, mis tekitab küsimusi. Samuti või tekkida küsimus, kas uue mudeli raames suudetakse säilitada ühist põllumajanduspoliitikat. Suur kahtlus on ka, kas liikmesriigid saavad süsteemi haldamisega hakkama nii, et ei toimuks hilinemisi väljamaksetes. Parlament peab oluliseks ÜP kahe samba säilitamist. ÜPP rahastamiseks on vaja säilitada senine eelarve.
Esimeses sambas tuleb üle vaadata maksmise põhimõtted, arusaamatu on ajalooliste referentside kasutamine uues poliitikas kuni 2027. aastani. Ajaloolised seosed peaksid parlamendi raporti eelnõu kohaselt kaduma. Rakendama peaks EL ülest ühtset toetuste arvutamise meetodit, et muuta süsteem lihtsamaks ja läbipaistvamaks.
Liikmesriikide vaheline toetuste ühtlustamine on õigustatud, kuid seejuures tuleb arvestada sotsioökonoomiliste faktorite, tootmiskulude, aga ka maaelu arengu vahendite jaotusega. Toetuste ühtlustamine peab arvestama tootmiskulude ja palkade erinevustega.
Dorfmanni sõnul on ÜPP teine sammas on väga oluline, sh Leader lähenemine, maaturismi arendamine jms.
ÜPP nn rohelise arhitektuuri osas on raportöör komisjoni analüüsiga nõus. On loomulik, et avalikku raha makstakse avalike hüvede eest. Tugevdada tuleks nõuetele vastavuse süsteemi.
Esimeste hektarite suurem toetus peaks olema kohustuslik kõikides riikides, kuid toetuste piiramine liikmesriikidele vabatahtlik. Toetuste piiramine on Europarlamendi liikme hinnangul vahend, et tasandada suurusest tulenevaid eeliseid. Murekoht on, kuidas lahendada teemat, mis on seotud investeerimisfondide sisenemisega põllumajandusse – avalik huvi ei peaks olema finantsfondide investeeringute tulukuse tagamine.
Turukorralduse osas leitakse, et senised sektoripõhised meetmed peaksid säilima (nt puu- ja köögivilja sektoris jt). Märgitakse ära, et tugevdada tuleb põllumajandustootjate rolli tarneahelas. Väliskaubanduse osas märgitakse, et vabakaubanduslepingud võivad kasu anda, kuid nad peavad olema ausad.
Dorfmanni sõnul on ÜPP reformimise ajakava väga napp, mis muudab raskeks sellel Euroopa Parlamendi mandaadi ajal kokkuleppe saavutamise. Dorfmann loodab siiski, et sellel perioodil jõutakse siiski esimese lugemiseni.
ÜPP teatise variraportöör Euroopa Parlamendis Clara Aguilera märkis, et kahjuks toimub ÜPP valdkonnas liiga palju reforme. Tekib küsimus, miks on vaja ÜPP-d nii palju reformida. Praegune Euroopa Parlament on tegelenud nii 2013. aasta reformiga kui OMNIBUS määruse raames ÜPP muutmisega. Nüüd on uus teatis laual. Kindlasti vajame tulevikus ÜPP jaoks piisavat rahastust, kui tahame suurendada ambitsiooni, siis vajame selleks ka vahendeid.
Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen tõi arutelul muuhulgas esile, et ÜPP lihtsustamine peab toimuma nii administratsiooni kui põllumeeste jaoks. Nii Brexit kui Mercosur on põllumeestele suur tururisk. Uus tulemuste saavutamise mudel võib lõhkuda ühise põllumajanduspoliitika. Nõuetele vastavuse süsteemi ja rohestamise nõuete ühildamine toetuste saamise eeltingimuseks ei pruugi tema sõnul viia lihtsama poliitikani.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan tõi oma sõnavõtus esile, et 2. mail tuleb komisjonilt EL mitmeaastase eelarvekava ettepanek: eelarve on surve all, kuid paljud liikmesriigid on öelnud, et nad on valmis eelarvesse rohkem panustama Kui seda ei tehta, siis tuleb ÜPP eelarvet kärpida. ÜPP pakub juba täna väärtust maksumaksjate jaoks, seda näitavad ka avaliku arvamuse küsitlused. Tänane ÜPP on voliniku hinnangul väga kompleksne, mistõttu on komisjon teinud ettepaneku süsteemi muuta lihtsamaks. Räägime ÜPP evolutsioonist, tulemuste saavutamisest. Põllumehed peavad saama oma töö ja teenuste eest tasu. Voliniku sõnul on kavas säilitada ÜPP kaks sammast. Vajalik on tagada baassissetulek põllumeestele. ELi liikmesriikides on paratamatult erinevused tingimustes. ÜPP peab investeerima paremasse maapiirkondade taristusse, tagama ühisturu toimimise ja ausad konkurentsitingimused kogu ELis. Vaja on süsteemi moderniseerimist, lihtsustamist nii toetuste taotlemisel kui kontrollimisel. Uute tehnoloogiate kasutamine muutub väga oluliseks. Reeglite põhine süsteem peaks muutuma tulemuste saavutamise süsteemiks. Senine kogemus on näidanud, et „üks suurus kõigile“ ei toimi.
Hogan tõi esile, et praegu on EL reeglid ja liikmesriikide reeglid, tihti need kattuvad. Uues süsteemis on vaja juurutada iga-aastane raporteerimine, et selgitada välja, kas tulemused saavutatakse. Komisjonis moodustatakse 7-8 liikmeline meeskond, kes aitab ennetavalt liikmesriikidele uut süsteemi selgitada.
Voliniku sõnul on selge, et komisjoni poolt esitatavas määruse eelnõus on sees ka suuremate toetuste piiramise põhimõte, arvestades seejuures toetuste kärpimisel tööjõukulusid. Praegu analüüsitakse kõiki võimalusi, kuidas õiglasemalt jaotada toetusi.
Liikmesriikide vaheline toetuste ühtlustamine vajaks voliniku sõnul „värsket raha“ juurde. Esimese samba toetuste kaasrahastamist ei tule.
Ta tõi veel esile, et kultuuride mitmekesistamise nõude asemel peaksime liikuma viljavahelduse suunas. Digitaliseerimisel on suured võimalused. Ka mahesektoril on suured võimalused, nõudlus kasvab erinevates maailma piirkondades.
Hogan on täielikult pühendunud põllumeeste positsiooni parandamisele toiduahelas. Tema sõnul on vabatahtlikud algatused tarneahela parema toimimise tagamiseks vaid „lisameede“, muidu poleks üle 20 liikmesriigi selle teemaga seaduste tasemel tegelenud. Vaja on nii seadusandlikke reegleid kui vabatahtlikke kokkuleppeid.
Tulemuste saavutamise mudeli eesmärk ei ole tuua MAK loogikat esimesse sambasse, esimene sammas jääb seotuks sissetulekutoetuse tagamisega ja on seotud uute tingimustega (mis on senistest karmimad), samuti antakse nt võimalus rakendada esimese samba raames toitainete haldamise kavasid.
Ajaloolise mudeli kaotamine otsetoetuste maksmisel ei saa Hogani hinnangul toimuda kohustuslikult.
Samuti märkis ta, et uue mudeli raames tuleb tagada ühisturu täielik toimimine. Ka täna on turumoonutusi, kuid peame püüdma neid minimeerida. ÜPP on ka tulevikus EL ülene poliitika, kuid selle rakendamisel antakse paindlikkust liikmesriikidele.
Ettekannetele järgnenud debati raames rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et ÜPP raames on nii esimeses kui teises sambas olemas meetmed ja tööriistad, mille abil on võimalik rakendada suunatud ja tulemustele orienteeritud poliitikaid. Meetmed peaksid aga olema paremini suunatud erinevate sihtgruppide ja ettevõtete vajaduste ja arenguvõimaluste rahuldamiseks. Ainuüksi otsetoetused ei suuda lahendada väiksemate tootjate probleeme. Euroopa Parlamendi raporti eelnõus pakutud esimeste hektarite kõrgem toetusmäär viib rendihindade kasvuni, mis on rendipindade suurt osakaalu arvestades suureks probleemiks. Sõrmus tänas nii Euroopa Parlamendi raportööre kui volinikku, et otsetoetuste ühtlustamise vajadus liikmesriikide vahel on mõlemas dokumendis ära märgitud. Toetuste ühtlustamisest rääkides peame aga arvestama elukalliduse kasvu – kui räägime tuleviku poliitikast, siis 2027. aasta toetustaseme üle ei saa otsustada rohkem kui 10 aastat vanade andmete alusel.
