12. septembril toimus Kultuurikatlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konverents „Nutikad lahendused kestliku ja kaasava ühiskonna teenistuses“, mis tõi Tallinnasse 28 ELi liikmesriigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Konverentsil keskenduti e-lahendustele ning nende rollile innovatsiooni ning kestliku ja kaasava ühiskonna arendamisel.
Konverentsi avanud president Arnold Rüütel rõhutas, et tänu eestlaste kestvale austusele looduse vastu ja suhteliselt hõredale asustusele on meie territoorium koos loodusvaradega heas seisundis. Isegi nõukogude võimu ajal suutsime loodust tõhusalt kaitsta ja kaasata elanikkonda looduskaitse liikumisse.
President Rüütel avaldas kahetsust, et säästva arengu kolmas komponent, sotsiaalsfäär on Eesti arengus kahjuks olnud ebapiisava tähelepanu all. „Meie rahvastik kahaneb, maapiirkonnad tühjenevad, tervishoiu ja hariduselu korraldamisel maapiirkondades on tõsiseid probleeme.“
President Rüütel tuletas veel kord meelde tuntud definitsiooni, mille kohaselt on jätkusuutlik areng niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. See eeldab keskkonna jätkusuutlikkust, majandusarengu allutamist keskkonnasäästlikkusele ja jätkusuutlikku valitsemist. „Viimati nimetatud nõue eeldab, et võimulolijatel on samad väärtushinnangud rahvaga, et erinevate sotsiaalsete gruppide huvid oleksid tasakaalus ja et kogu valitsemisprotsess oleks kaasav ja läbipaistev,“ rõhutas Rüütel.
Arnold Rüütel võttis oma kõne kokku optimistlikult: „2018. aastal tähistame Eesti 100. sünnipäeva. Me laseme oma vaimusilma eest läbi mineviku ja teritame pilku tulevikku. Ma loodan, et teeme seda ühtses peres Euroopa Liidu rahvastega, ja ka kõigi nende riikide ja rahvastega, kes suhtuvad meie ettevõtmistesse sümpaatiaga.“
Kultuuriminister Indrek Saar ütles konverentsi avapaneelis, et avaliku, erasektori ja valitsusväliste organisatsioonide koostöös sünnivad parimad lahendused ühise eesmärgi saavutamiseks, et pakkuda arukaid lahendusi meie ühistele väljakutsetele. Saare sõnul ei saa e-Eesti kunagi valmis. „See on pidev töö, sest me töötame püsivalt selle nimel, et oma ühiskonda parandada. Seetõttu oleme avatud uutele ideedele ja tahame õppida teiste riikide parimatest praktikatest.“
Nutikas põllumajandus
Konverentsi raames toimunud seminaril, millel käsitleti nutikaid lahendusi säästvas põllumajanduses, esinenud Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants Viira analüüsis innovatsiooni põllumajanduses. Eesti põllumajanduse struktuuris on aja jooksul toimunud suured muutused. Aja jooksul on ettevõtete arv vähenenud eelkõige 50 hektarist väiksemate üksuste arvelt ja keskmine põllumajandusettevõtte suurus on kasvanud. Suuremate ettevõtete kasv pole tulnud aga pelgalt väiksemate arvelt, märkimisväärses mahus on kasv tulnud söötis maa kasutusele võtu kaudu.
Viira rõhutas, et keskmise suurusega põllumajandusettevõtted on kõige tundlikumad turumuutuste ja muutuvate toetustingimuste osas. Samas pelgalt toetuste suurendamine kõige väiksematele majapidamistele ei aitaks muuta nende tegevust jätkusuutlikuks. Ta viitas ka asjaolule, et suuremad ettevõtted kasutavad enam kaasaegset tehnoloogiat ning suuremate ja väiksemate ettevõtete vahel on tehnoloogiline lõhe. Väiksemate talude puhul peaks toetama just investeeringuid tehnoloogia uuendamisse (nt lüpsirobotite soetamine).
Viira sõnul aitab kaasaegne tehnoloogia vähendada keskkonnariske. Samuti rõhutas ta, et keskkonnasõbralikkus ja ettevõtte suurus pole omavahel otseses seoses.
Seminaril kõlas publiku hulgast etteheide, et ÜPP on väiksemate põllumajandusettevõtete toetamisel läbi kukkunud. Viira sõnul on väikeste talude puhul kõige tähtsam ülesanne sissetulekute suurendamine, mis saab toimuda laienemise või produktiivsuse suurendamise kaudu. Väiketootjad on maaelu mitmekesisuse seisukohalt väga olulised, kuid nende hoidmisel poleks kasu näiteks ÜPP tuleviku aruteludes pakutud lahendusest diferentseerida otsetoetusi ning kärpida suuremate ettevõtete toetusi (nn capping). Väiksematel taludel pole piisavalt toetusalust pinda, et otsetoetuste kaudu nende olukorda parandada. Üldiselt märkis Viira, et tulevikus peaks ÜPP meetmeid täpsemalt suunama erinevate probleemide lahendamiseks.
Ettevõtte eAgronom juht ja asutaja Robin Saluoks rääkis seminaril sellest, kuidas lihtsad e-lahendused aitavad muuta põllumeeste elu paremaks ja annavad neile võimaluse veeta rohkem aega koos oma perega.
Saluoksa sõnul on oluline optimeerida töökäike. Ta tõi esile, et suurimaid vigu põllumajandustootmises ei tehta mitte põllul vaid juhtide tasemel. Saluoksa sõnul on suurimaks probleemiks, et kuigi paljud tehnoloogiad on juba ammu olemas, siis põllumehed ei kasuta neid, mistõttu on vajalik tehnoloogiate ja digitaliseerimise rakendamine nö samm-sammult.
Kui analüüsida põllumajanduse digitaliseerimise olukorda ELi liikmesriikides laiemalt, siis on murekohaks, et digitaalne ja tasuta juurdepääs andmetele pole kaugeltki reaalsus kõikides riikides. Näitena nimetas ta Poolat ja Leedut. Ühtlas märkis Saluoks, et tarkvara arendajad on heas mõttes ka need, kes sunnivad avaliku sektori asutusi tagant kiiremini liigutama e-lahenduste pakkumise nimel.
Leedu põllumajandusühistute liidu esindaja ja Euroopa põllumajandusühistute liidu Cogeca asepresident Mindaugas Maciulevicius rõhutas samuti tehnoloogiliste võimaluste kasutamise olulisust põllumajanduses. Juba praegu on väga palju andmeid saadaval, mille talletamiseks on vaja suurandmete keskusi. Uued tehnoloogiad võimaldavad säästa raha ja kasutada tõhusalt ressursse. Maciulevicius rõhutas ka täppismeteoroloogia olulisust, eriti meie klimaatilistes tingimustes, kus nt vilja koristuseks või teisteks põllutöödeks sobilik aeg on väga lühike. Ta tõi oma sõnavõtus esile ka andmete omanduse ja kaitsmise küsimuse – põllumajanduses toodetavad andmed on väga ihaldusväärsed väetiste ja taimekaitse vahendite müüjate hulgas. Ühtlasi rõhutas ta e-lahenduste rolli tarbijate aspektist – tarbijad tahavad üha rohkem teada toidu päritolu ja selle tootmise kohta. Digitaliseerimise vajaduse tingib ka elanike arvu vähenemine maapiirkondades, sest see võimaldab muuta osa teenustest jätkuvalt kättesaadavaks.
Seminarist kokkuvõtte teinud EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõhutas, et põllumajandustootmine ja digitaliseerimine peavad käima käsikäes ning põllumehed on nö digitaliseerimise hing. Seminaril kõlas ka üksjagu kriitikat digitaliseerimise suunal, eelkõige andmete omanduse ja kaitsega seotud küsimustes. Kuna digitaliseerimises nähakse ka tervet rida riske, siis tuleb tulevikuks leida vajalik tasakaal, sest digitaalne areng põllumajanduses peab jätkuma.
Vaata pilte konverentsist:
