Karusloomakasvatuse keelustamise protsess Eestis avaldab loomakasvatajatele suurt muret, sest kaalul on töökohad maapiirkondades, riigi eksporditulud ning kodumaise liha- ja kalatööstuse konkurentsivõime, märgib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda täna Riigikogu Keskkonnakomisjonis toimuva karusloomakasvatuse keelustamise seaduse eelnõu arutelu eel.
„Karusloomakasvatuse keelustamine Eestis tähendaks ühe võimaliku tegevusala lõppu meie maapiirkondade jaoks. Keelustamisega ei paraneks karusloomade heaolu, vaid sellega teeksime turul ruumi oma konkurentidele teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja mujalt maailmast. Meie naaberriigid Taani, Poola, Soome, Rootsi kuuluvad jätkuvalt Euroopa suurimate karusloomakasvatajate hulka,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on karusloomakasvatus üks osa rohelisest ringmajandusest. Karusloomakasvatus on väga suur liha- ja kalatööstuse jääkide tarbija, mistõttu mõjutaks karusloomakasvatuse keelustamine väga otseselt ka kodumaist toidutootmist, selle konkurentsivõimet ja tarbijate jaoks toidu hinda.
Turu-uuringute AS poolt märtsi lõpus läbiviidud uuring kinnitab, et 69% eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks ka Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu. Karusloomakasvatuse keelustamise poolt oli vaid 21% vastajatest. Kuigi karusloomakasvatuse vastaseid on kõige enam nooremate vastajate seas: 15-24 aastastest ei toeta selle jätkumist 37% ja 25-34 aastaste seas 32%, siis mõlemas vanusegrupis leiab siiski üle poole ehk 56% vastajatest, et kõikidele loomade heaolu nõuetele vastavat karusloomakasvatust tuleks Eestis ka tulevikus lubada.
TAUST
Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma. Euroopas oli 2015. aasta andmetel jätkuvalt 5072 karusloomafarmi. Farmide arvu poolest on suurimad karusloomakasvatajad meie lähiriigid Taani, Soome ja Poola, kus karusloomakasvatuse maht on võrreldes Eestiga kümneid kuni sadu kordi suurem.
Euroopa Liidus on põllumajandusloomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige kõrgemad. Koda rõhutab, et tegutsevad karusloomakasvatused peavad vastama riigi poolt kehtestatud rangetele keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele.
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil on päevakorras 14 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE), millega soovitakse alates 1. jaanuarist 2028 keelata loomade pidamine, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.
