15. veebruaril võttis Euroopa Komisjoni volinike kolleegium vastu delegeeritud määruse, milles tehakse vaatamata põllumajandusorganisatsioonide vastuseisule muuhulgas ettepanek keelata taimekaitsevahendite kasutamine ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala peab moodustama endiselt 5% haritavast maast; varem on kõne all olnud kavatsus suurendada seda 7 %-le, kuid seda ilmselt ei tehta. Lisaks lubatakse nüüdsest ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alal kasutada lämmastikku siduvate kultuuride ja muude põllumajanduskultuuride külvisegusid, tingimusel et valdavaks on lämmastikku siduvad kultuurid.
Eesmärk lihtsustamine
Delegeeritud määruse vastuvõtmisel võttis komisjon endale ülesandeks vaadata esimesest rakendamisaastast saadud kogemuste valguses läbi üks keskkonnasäästlikumaks muutmise otsetoetuskava element – ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad – ning uurida lähemalt uutest eeskirjadest tulenevat halduskoormust, eeskirjade liikmesriikides võrdsetes tingimustes rakendamise mõju põllumajandustootjatele ja mõju tootmisvõimsusele .
ÜPP lihtsustamise raames toimunud läbivaatamise käigus vaadeldi laiemalt keskkonnasäästlikumaks muutmise muid üksikasju, teiseks eesmärgiks oli hõlbustada keskkonnasäästlikumaks muutmist põllumajandustootjate ja ametiasutuste jaoks ning suurendada selle aktsepteerimist, parandades samas kava keskkonnatoimet.
Euroopa Komisjoni andmetel rakendatakse vähemalt üht rohestamise meedet 70% EL põllumajandusmaast, kuid selle positiivset mõju keskkonnale vähendab komisjoni hinnangul ebaõige meetme valik ehk sageli ei vali põllumehed seda rohestamise meedet, millest oleks keskkonnakaitse seisukohalt kõige enam kasu.
Delegeeritud määruses pakutakse välja järgmised muudatused:
- täpsustatakse, kuidas arvutatakse eri põllumajanduskultuuride osakaalu põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude täitmiseks ning kuidas käsitada eri liikidest koosnevaid põllumajanduskultuure (segakultuure);
- sätestatakse mitut ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala tüüpi puudutavad eeskirjad ja pakutakse välja vastavad määratlused liita ja/või nendega seonduvad tingimused ühtlustada. Tehakse ettepanek grupeerida ühelt poolt eri maaribad ja teiselt poolt puid sisaldavad elemendid. Samuti selgitatakse, kuidas arvutada elemente, mis ületavad sätestatud maksimummõõte;
- tehakse ettepanek asendada vahekultuuride või taimkattega alade külvamise viimane lubatud aeg (1. oktoober) vastavate kultuuridega / taimkattega alade kohustusliku minimaalkestusega. Konkreetne riiklikul või sellest madalamal tasandil kasutatav ajakava jääb liikmesriigi kehtestada;
- lubatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alal kasutada lämmastikku siduvate kultuuride ja muude põllumajanduskultuuride külvisegusid, tingimusel et valdavaks on lämmastikku siduvad kultuurid. Senini on tohtinud kasutada üksnes lämmastikku siduvaid kultuure, kuid see ei peegelda teatavaid traditsioonilisi lämmastikku siduvate kultuuride kasvatustavasid, mis nõuavad nende segamist muude kultuuridega;
- tehakse ettepanek keelata teatavatel ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel taimekaitsevahendite kasutamine. Selle põhjenduseks on vajadus parandada keskkonnasäästlikumaks muutmise keskkonnatõhusust ja ennekõike maksimeerida ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade mõju elurikkusele.
Taimekaitsevahendite kasutamise keeld on probleemne
Möödunud aasta detsembris avaldati delegeeritud määruse eelnõu komisjoni parema õigusloome portaalis arvamuste avaldamiseks. Tagasisides keskenduti taimekaitsevahendite kasutamise keelustamisele teatavatel ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel, eelkõige lämmastikku siduvate põllukultuuride puhul. Põllumajandustootjate organisatsioonid, sh Copa-Cogeca (kuhu kuuluvad ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit) ning põllumajandusettevõtjad avaldasid kahtlust, kas lämmastikku siduvate põllukultuuride kasvatamine ilma taimekaitsevahenditeta on tehniliselt teostatav või majanduslikult otstarbekas. Arvati, et see lähenemine võib viia ELi liblikõieliste taimede toodangu vähenemiseni ja ohustada tootmise suurendamise eesmärki, mis on nende silmis ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade peamine põhjus. Hoiatati, et tootmise vähenemine võib ohustada ELi sõltumatust kõnealuste põllukultuuride tootmisel. Tunti muret selle üle, kuidas toimub taimekaitsevahendite keelu rakendamise korral kesa kahjuritõrje, teised tõstsid esile määruse ettepanekus oleva allakülvi sõnastuse, märkides et selle tahtmatuks mõjuks võib olla taimekaitsevahendite keelu pikendamine järgmise viljelusaastani. Leiti, et see ei ole mitte ainult vastavuses tavapäraste põllumajandustavadega, vaid võib ka pikendada ja muuta rangemaks kontrollimenetlust ning lükata edasi toetuste maksmist põllumajandustootjatele.
Keskkonnaorganisatsioonid ja avalik arvamus keelu poolt
Valdavalt keskkonna-, tarbijate- ja mesindusorganisatsioonidelt saadud vastustes väljendati taimekaitsevahendite keelule sõnaselget toetust. Leiti, et keeld on põllumajandussüsteemidega seonduva bioloogilise mitmekesisuse jaoks elutähtis ning aitab kaasa tolmlemisele, mullaviljakusele ja looduslikule kahjuritõrjele. Väideti, et keeld on ainuke viis, kuidas keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärki saavutada; ilma keeluta võib keskkonnasäästlikumaks muutmise meetme kogu usaldusväärsus muutuda tühiseks. Paljud vastajad rõhutasid ka, et keeld hõlmab üksnes piiratud põllumajandusmaad ning keskkonnasäästlikumaks muutmise mõte ei ole tootmise toetamine. Ka EL põllumajandusvolinik Phil Hogan on väljendanud arvamust, et taimekaitsevahendite keelamine ökoloogilistel sihtaladel on kõige efektiivsem nõue keskkonnakaitset silmas pidades.
Edasised sammud
Käesolev delegeeritud määrus ei ole veel jõustunud. See jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ja liikmesriikide ministritest koosnev Euroopa Liidu nõukogu ei esita sellele vastuväiteid. Nimetatud institutsioonidel on kaks kuud aega seisukoha võtmiseks koos võimaliku ajapikendusega veel kaheks kuuks. Neil on õigus tekst heaks kiita või tagasi lükata, kuid mitte seda muuta. Taimekaitsevahendite keelu tõttu on juba varem määrusele vastuseisu väljendanud 18 liikmesriigi põllumajandusministrid: Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Luksemburg, Leedu, Rumeenia, Poola, Portugal, Sloveenia, Iirimaa ja Rootsi. Ka Saksamaa minister on varasemalt väljendanud seisukohta, et taimekaitsevahendite keeld võib ohustada liblikõieliste kasvatust.
