Kriisid toiduturul toovad teravalt päevakorda toiduainete tarneahela probleemid. Nüüdseks võime tõdeda, et suuremates kriisides on toiduainete tarneahelas kõige haavatavam just
ning toit jõuab meie toidulauale pahatihti arvelt, kirjutab ajalehes Maa Elu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.Eesti
d on tänaseks juba üle aasta pidanud oma lehmade toodangu ära andma tunduvalt odavamalt tootmiseks tehtavatest kuludest. Väiksemad või suuremad mured said alguse 2012. aastal, mil Eesti jaoks kadus Venemaa näol ära oluline turustuskanal, mis seni oli aidanud ka koduturul paremat tasakaalu hoida.Uuringud on näidanud, et kaubanduse kontsentreerumine viib selleni, et
osa väärtusahelas väheneb ja kaupmees hammustab üha suurema tüki tarbija poolt toidu eest makstavast hinnast. Kui kaupmehed dikteerivad tööstustele kauba tarnimise tingimusi ja d ei suuda omakorda läbirääkimistel olla võrdsel positsioonil, siis võime lühikest aega küll rõõmustada toiduainete hinnalanguse üle kaupluses, kuid kaugemale vaadates on selge, et see viib kokkuvõttes meie toidulaua vaesumiseni. Sest keegi ei suuda lõputult jätkata tootmist, kui tootmiseks tehtavad kulutused jäävad katmata.