5. mail tutvustati Põllumajandusministeeriumis 2014. aasta lõpul TNS EMORI poolt läbiviidud uuringut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014“. Enamasti ostetakse peredes toidukaupu 2 – 3 korda nädalas, iga päev ostab toitu ligi viiendik peredest. Toidutooteid ostetakse enamasti suurtest kaubanduskeskustest, kuid näiteks köögivilja, mee, aga ka liha puhul eelistatakse järjest sagedamini väikseid poode või turgu.
Uuringu kohaselt on tarbijaile toidukaupade ostmisel kõige tähtsamad omadused värskus, maitse ja kvaliteet, olulisel kohal on toote kodumaisus, mis on olulise valikutegurina veelgi tähtsustunud, tõustes 2014. aastal 88 protsendini. Küsitluse andmetel siiski ei tähtsusta kodumaist toodangut alla 35-aastased noored, kes ei pööra ostuotsust tehes tähelepanu toodete päritolumaale. Uuring tõi välja ka tõiga, et tarbijad tajuvad kodumaistena rohkem tooteid, kui need tegelikult on. Toidukaupade hindu peab väga oluliseks kolmveerand tarbijatest.
Toidukaupade pakendeid uuritakse võrreldes aasta varasemaga pisut vähem (2013. aastal 65 ja 2014. aastal 57%). Märgistusele pööravad rohkem tähelepanu kõrgema haridusega üle 35-aastased linnainimesed. Märgistusel kasutatud toitumis- ja tervisealased väited mõjutavad ostuotsust tegema rohkem naisi, selgelt eristuv rühm on mitte-eestlased, kes eelistavad terviseväidetega tooteid pea 20 % rohkem kui eestlased. Põhilised väited, mida pakendilt otsitakse, on kasutatud säilitusainete ja kunstlike värvainete kohta.
Uuringu kohaselt on tarbijatele jätkuvalt kõige rohkem tuntud toidumärgis Tunnustatud Eesti Maitse eestimaist põhitooraine päritolu ja kvaliteeti näitav pääsukesemärk, mille tuntus on tõusnud 87 %-ni (aasta varem 84%). Samuti on tarbijate seas kasvanud ka kvaliteedimärgi Tunnustatud Maitse ehk ristikumärgi tuntus 53 protsendini (2013 – 50%). Kasvanud on ka muude märgiste – lipumärgi, Eesti Parima Toiduaine, Eestis Kasvatatud, ökomärgi, Eesti Lihaveise – tuntus.
Toidukaupade hind mängis uuringu põhjal ostuotsuste tegemisel vähem rolli kui varasematel aastatel. Tarbijaist ainult 13 protsenti peab uuringu andmetel täpset arvestust oma toidukulude üle, kasvanud on nende inimeste arv, kes saavad alati osta seda, mida soovivad. Varasemast rohkem hakkasid eestimaalased rohkem tarbima puu- ja köögivilja – 39% (2013 – 30%). Valmistoitude tarbimise asemel kasvas ise toiduvalmistamine 25-lt 30 protsendile. Jõudsalt kasvas ka nende tarbijate hulk, kes varasemast rohkem planeerisid oma oste ja seetõttu viskasid toitu vähem ära (2013 – 19%, 2014 – 30%).
Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis uuringu 2014. aasta detsembris läbi TNS EMOR.
Uuringu aruanne on kättesaadav siin: www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-ostueelistused-2014.pdf
Uuringu tutvustuse slaidid on üleval siin: http://www.slideshare.net/pollumajandusministeerium/elanike-ostukitumine-2014
