Alates 1. aprillist 2015 ei reguleeri EL piimaturgu enam 1984. aastast kehtinud kvoodisüsteem. Kvoodisüsteemi lõppemine avab küll uusi võimalusi Euroopa piimatootjatele, kuid ühtlasi võib see tähendada ka turukõikumiste suurenemist piimanduses.
Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni esimees Czeslaw Adam Siekierski märkis kvoodisüsteemi lõppemise puhul: „Peame piimaturu liberaliseerimisest maksimumi võtma, kuid ühtlasi jääma valvsaks ja olema turutõrgete puhul valmis sekkuma. Oluline on tugevdada piimatootjate positsiooni tarneahalas ning saavutama stabiilse koostöö põllumajandustootjate, piimatööstuste ja kaubanduse vahel. Samuti peame keskenduma uutele eksporditurgudele ja kasutama selleks uue EL promotsioonipoliitika meetmeid. Venemaa impordikeeld näitas meile, kui oluline on eksporditurgude mitmekesisus.“
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan nimetas 31. märtsi oluliseks päevaks ühise põllumajanduspoliitika ajaloos ja märgiks sellest, et EL põllumajanduspoliitika liigub rohkem turule orienteeritud põllumajandussektori suunas. Voliniku sõnul on EL piimatoodete eksport viimase viie aasta jooksul 45% kasvanud, eksporditud piimatoodete väärtus on samal ajal kasvanud 95%.
Hogani sõnul peitubki kasvupotentsiaal lisandväärtusega toodetes, nagu näiteks juustud ja jogurtid ning komponendid eritoitude jaoks. Põllumajandusvoliniku sõnul on Euroopa piimandussektoril hea võimalus osa saada prognoositavast ülemaailmsest piimatoodete tarbimise kasvust, kuid sektor peab muutuma vastupidavaks turu volatiilsuse suhtes. Võimalusi selleks võiks leida riskijuhtimise meetmetest, nagu näiteks tulevikuturud ja hindade fikseerimine lepingutes. Samuti tuleb voliniku sõnul kontrolli all hoida tootmiskulud ja panustada teadus- ja arendustegevusse. Phil Hogan esines 31. märtsil Brüsselis toimunud foorumil „Põllumajanduse tulevik“.
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on kvootide kadumine suur võimalus, sest maailmaturul on piima järgi nõudlus suurenemas. Samas on olukord ministri sõnul võrdlemisi prognoosimatu, sest kvootide kadumine mõjutab kindlasti ka piima kokkuostuhindasid. Padari hinnangul on tootmiskvootide kadumine Eesti põllumeestele pikemas plaanis kasulik, sest siinsed tootmised on efektiivsed ja konkurentsivõimelised. „Turuolukorra paranedes on nüüd meil võimalik vajadusel toodangut kasvatada ja tarbijate nõudlusele vastu tulla,“ lisas Padar.
Eesti pole piimakvooti seni ületanud, kuid lõppenud 2014/2015 kvoodiaasta 11 kuu andmed näitavad, et Eesti võib tarnekvooti ületada 1–2% ulatuses, millega kaasneb kvoodiületustasu vahemikus 1,9–3,8 miljonit eurot. Esialgsed hinnangud piima tarnekvoodi ületamise kohta selguvad aprilli lõpus ja lõplik seis pärast laekunud andmete analüüsi juunikuu esimeses pooles. Põllumajandusministri määrus annab piimatootjatele õiguse soovi korral maksta kvoodiületustasu tagasi kolme aasta jooksul.
Prognooside kohaselt võib käesoleval aastal ulatuda piimkvooditrahv kokku rohkem kui 750 miljoni euroni, esialgsetel hinnangutel peavad Saksamaa tootjad maksma sellest 300 miljonit ja Poola põllumehed 160 miljonit eurot. Hollandil tuleb tõenäoliselt maksta ca 160 milj, Iirimaal 75 milj, Austrial 44,5 milj ja Taanil 27 miljonit eurot piimakvooditrahvi. Samuti ootab trahv tõenäoliselt Luksemburgi, Itaalia, Belgia, Hispaania ja Küprose tootjaid.
Copa-Cogeca piimanduse töögrupi esimees Mansel Raymond ütles: “Kvoodisüsteemi lõppemisel peavad tootjad arvestama turukõikumistega, mis on globaalne nähtus. Turgude volatiilsus ei kao kuhugi, see on üheks riskifaktoriks ettevõtetele ja mõjutab tugevasti investeeringuid. Praegu on piimatootjatel keerulised ajad, mistõttu on väga oluline piimakvoodi ületamise tasuna kogutava raha tagasisuunamine sektori arendamisse, et teha investeeringuid keskmises perspektiivis prognoositava turunõudluse kasvu rahuldamiseks.“
Copa-Cogeca hinnangul on samuti vajalik üle vaadata turureguleerimise meetmed, sh nt kohandada sekkumishindade taset, et need suudaksid pakkuda tõelist turvatunnet tootjatele.
