Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) esitas 27. oktoobril Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse määruse „Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise nõuded“ eelnõu kohta. Eelnõu loob õigusliku aluse Nutri-Score’i toitumismärgise vabatahtlikuks kasutamiseks Eestis. EPKK peab oluliseks aidata tarbijatel teha teadlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid, kuid praegusel kujul eelnõu ei toeta. EPKK teeb ettepaneku jätta määrus kehtestamata seni, kuni on hinnatud selle mõju nii tarbijale kui ka Eesti toidutootmisele, avalikustatud ministeeriumi tellitud uuringu tulemused ja võrreldud teisi võimalikke lahendusi.
„Meil on ministeeriumiga sama eesmärk: et Eesti inimesed toituksid tervislikumalt ning Eesti toidutootjad pakuksid tarbijatele vastavaid kvaliteetseid tooteid. Selleks vajame toidumärgistamisel lahendust, mis on teaduspõhine, tarbijale arusaadav ja arvestab toitumist tervikuna. Meie jaoks on oluline, et toimuks avatud arutelu kõigi osapooltega, et leida, milline vahend seda eesmärki kõige paremini teenib,“ ütles EPKK toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.
Ka ministeeriumi viidatud analüüs näitab algoritmi kitsaskohti
Eelnõu seletuskirjas viidatakse 2026. aasta analüüsile, milles hinnati Nutri-Score’i kooskõla Eesti toidusoovitustega. Analüüs leidis algoritmis puudusi mitme toote puhul, näiteks täistera- ja rafineeritud teraviljatoodete eristamisel ning juustude hindamisel. Seletuskiri tunnistab ka ise, et Nutri-Score ei arvesta tarbimiskogust ja -sagedust, toidugruppide mitmekesisust ega toidu töötlemisastet. Samuti ei saa märgist seletuskirja järgi käsitleda riiklike toitumissoovituste asendajana.
„Kui märgis ei erista hästi täisteraleiba rafineeritud jahust tootest ning annab juurviljamahlale kehvema hinde kui suhkruasendajaga toodetud karastusjoogile, ei aita see tarbijal teha toitumissoovitustega kooskõlas olevaid valikuid. Ainuüksi selgitustööga seda probleemi ei lahenda. Need kitsaskohad tuleks enne otsust sisuliselt läbi arutada,“ märkis Lindsaar.
Eestis on olemas lahendus, mida saaks edasi arendada
EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liit tegid 16. veebruaril 2026 ministeeriumile ühise ettepaneku arendada Tervise Arengu Instituudi toitumisandmebaas NutriData edasi tarbijale lihtsalt kasutatavaks tööriistaks. Nutri-Score annab üksikule tootele ühe tähe ja värviga hinnangu. NutriData abil saab inimene aga hinnata oma toitumist tervikuna, sealhulgas vitamiinide ja mineraalainete saamist ning seda, kuidas tema toitumine vastab riiklikele toitumissoovitustele.
Seletuskirjas on NutriData nimetatud abivahendina, millega ettevõtjad saavad arvutada Nutri-Score’i jaoks vajalikke andmeid. EPKK teeb ettepaneku hinnata ka seda, kas NutriData võiks olla tarbijatele suunatud iseseisev lahendus.
„Tervislik toitumine sõltub sellest, mida ja kui palju sööme, ning ka sellest, kui aktiivselt me liigume. Eestis on juba olemas teaduspõhine riiklik tööriist, mis annab toidu sisaldusest ehk toitainelisest koostisest tervikpildi. Selle edasiarendamine väärib sisulist analüüsi ja me oleme valmis selles kaasa lööma,“ ütles Lindsaar.
Naaberriikide kogemus ja ekspordihuvid
Nutri-Score ei ole Euroopa Liidus ühtne ega kohustuslik märgisüsteem. Ministeeriumi 2025. aasta väliskaubanduse ülevaate järgi läheb ligikaudu pool Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist neljale lähiriigile: Lätti 19%, Soome 13%, Leetu 12% ja Rootsi 6%. Nendel turgudel ei ole Nutri-Score ühtse süsteemina kasutusel. Rootsis, Taanis, Norras, Islandil ja Leedus kasutatakse lukuaugumärki, mis tähistab kindlatele toitumiskriteeriumidele vastavaid tooteid. Soomes on kasutusel südamemärk.
EPKK küsis ministeeriumi palvel liikmetelt, millist kasu võiks Nutri-Score anda eksporditurgudel. Ettevõtjate hinnangul ei anna märgis neil turgudel olulist konkurentsieelist.
Ministeerium on ise seadnud põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030 eesmärgiks analüüsida tarbija tervist toetavaid märgisüsteeme, arvestades võimaluse korral ELi-ülest lähenemist. Sama vajadust rõhutati ka arengukava juhtkomisjoni 8. juuli koosolekul. EPKK hinnangul oleks just selline võrdlev analüüs otsusele kindel alus.
Uuringu tulemused tuleks enne otsust avalikustada
Ministeerium on tellinud Nutri-Score’i mõju hindamiseks uuringu ja kinnitanud varem, et enne otsuse tegemist oodatakse selle tulemused ära. Uuringu tulemusi pole praeguseks avalikustatud ja eelnõu seletuskiri neile ei viita. EPKK teeb ettepaneku tulemused avalikustada ja need enne määruse kehtestamist huvirühmadega läbi arutada.
EPKK juhib tähelepanu ka sellele, et vabatahtlik märgis võib laiema leviku korral muutuda jaekaubanduses tarnijatele sisuliselt vältimatuks tingimuseks. Seetõttu tuleks terviklikult hinnata ka mõju ettevõtjatele, eriti väiksematele tootjatele, ning järelevalve kulusid riigile.
EPKK ettepanekud
EPKK teeb ministeeriumile ettepaneku:
- avalikustada tellitud uuringu tulemused ja arutada need huvirühmadega läbi;
- võrrelda Nutri-Score’i teiste Euroopas, eelkõige Eesti peamistel eksporditurgudel kasutatavate märgisüsteemidega;
- analüüsida sisuliselt NutriData edasiarendamist tarbijatele suunatud lahenduseks;
- jätta määrus esitatud kujul kehtestamata.
EPKK toetab Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud, vabatahtlikku ja teaduspõhist pakendi esikülje märgisüsteemi, mis arvestab kõigi liikmesriikide toidukultuuride eripära.
„Oleme valmis tegema koostööd ministeeriumi, teadlaste ja tervisevaldkonna asjatundjatega, et leida lahendus, mis aitab Eesti tarbijat päriselt,“ lisas Lindsaar.
