Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit esitasid Valitsusele avaliku ühispöördumise, rõhutades, et toidukaupade käibemaksu langetamine on möödapääsmatu samm Eesti inimeste heaolu ja majandusliku turvalisuse säilitamiseks ning kohaliku majanduse konkurentsivõime tagamiseks.
Tutvu pöördumisega SIIN
Ühispöördumises märgitakse, et toidu tarbimine on Eestis olnud languses juba pea kolm aastat ning üle poole toidust müüakse vaid soodushinnaga. „Kõrge käibemaks ja kasvavad tootmiskulud on viinud selleni, et odav importtoit surub välja kohaliku ja kvaliteetse toidu. See ei ole jätkusuutlik – ei tarbijate, tootjate ega kaupmeeste jaoks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats.
„Meie mure on eelkõige Eesti inimeste pärast,“ märkis Ats. „Iga hinnatõus lööb meie inimesi valusamalt kui mujal Euroopas toidu kõrge osakaalu tõttu perede kulutustes. Käibemaksu alandamine toidule oleks kiire ja otsene meede, mis aitaks vähendada perede rahalist survet,“ lisas ta.
“Eesti pered kulutavad toidule Euroopa Liidu keskmisest ligi veerandi rohkem,” ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Ostetava toidu kogused on vähenenud ligikaudu viiendiku võrra. Kui Valitsus otsustab Eesti inimeste eest seista ning käibemaksu langetada, siis kaubandussektor lubab, et see kergendus jõuab Eesti peredeni.“
Ühispöördumisega annavad Eesti toidusektori esindajad Eesti Vabariigi Valitsusele selge signaali: käibemaksu langetamine on oluline, et hoida töökohti ja seista Eesti inimeste toimetuleku eest.
Enamikus Euroopa riikides kehtib toidule madalam käibemaksumäär (umbes 0–15%). Näiteks Soomes on see 13,5%, Saksamaal ja Prantsusmaal 7%, Rootsis 12%, Hispaanias ja Itaalias 10%, Suurbritannias on enamik toitu käibemaksuvaba. Eesti on vaid üks neljast EL-i liikmesriigist, kus toidule soodusmäära ei rakendata. Eestist kõrgem käibemaksumäär toidule kehtib vaid Taanis, kus see on 25%.
