Täna konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud uuring toob selgelt välja, et Eesti toidutootjad on suhetes kaubanduskettidega jätkuvalt ebavõrdses seisus ja toidutootjate positsioon pole viimase paari aasta jooksul paranenud. Samas on toidukaupade tarneahela hea toimimine kriitilise tähtsusega kõikide Eesti tarbijate jaoks, et toidutootjad suudaksid ka edaspidi pakkuda laias sortimendis värsket, kvaliteetset ja kodumaist toitu.
Ka põllumajandus-kaubanduskoja poolt 2013. aasta kevadel toidutootjate hulgas läbi viidud küsitlusest selgus, et toidutootjatel on jaekaubandusega suhetes nõrgem läbirääkimispositsioon. Rõhuv osa küsitlusele vastanud toidutootjatest (86%) kinnitas toona, et ettevõtetel ei ole võimalik jaekaubandusega lepingutingimuste üle piisavalt läbirääkimisi pidada ja kaubandusel on ühepoolselt võimalik kehtestada lepingutingimusi. 91% vastanutest nõustusid küsimustikus toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nad tundnud kartust, et ebaõiglaste tingimuste vaidlustamine võib põhjustada ärisuhete halvenemist.
„Kahtlemata on vajalik hea koostöö põllumajandustootjate, toidutööstuste ja kaubandusettevõtete vahel, et üheskoos otsida lahendusi tarneahela paremaks ja terviklikuks toimimiseks. Oleme selleks valmis liituma toidutootjate ja kaupmeeste vahelise hea tava väljatöötamise algatusega, kuid EL taseme ja teiste riikide kogemused on näidanud, et vabatahtlikud kokkulepped ei suuda tuua oodatud muutust senistes praktikates,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Eesti kuulub nende väheste Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, kus pole ühtki toiduainete jaekaubanduses esinevat ebaausat kauplemistava seadusandluses käsitletud. Nii konjunktuuriinstituudi värske uuring kui põllumajandus-kaubanduskoja kahe aasta tagune küsitlus näitavad, et iseregulatsioon pole toidutootjate ja kaupmeeste vahelistes suhetes tulemuslikult toiminud ning tarnelepingud on tasakaalust väljas. Riiklik regulatsioon aitaks ebaausaid kauplemistavasid ohjata ning mõjuks ettevõtetele tarnijatega suhtlemisel distsiplineerivalt,“ lisas Sõrmus.
Taust:
Konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et kõikidest küsitlusele vastanud ettevõtetest 59% on 2014. aasta jooksul kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega, seejuures on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud koguni 79% suurematest toidutootjatest. Kõige rohkem oli ettevõtetel kokkupuuteid lepingutingimuste pealesurumisega kaubanduspartneri poolt. Vähemalt ühe korra oli sellise olukorraga kokku puutunud 96% ebaausaid kauplemistavasid kogenud ettevõtetest. 82% ettevõtetest oli vähemalt korra kokku puutunud ähvardusega tooted nimekirjast välja arvata, et ettevõttele peale suruda ebasoodsamaid lepingutingimusi.
Möödunud aasta juulis esitas eelmine Euroopa Komisjon teatise “Võitlus ebaausate kauplemistavadega toiduainete tarneahelas”, milles kutsuti liikmesriike üles kasutusele võtma meetmeid, mis tagaksid tootjate ja kauplejate kaitse tugevamate lepingupartnerite ees. Kahjuks ei sisaldanud komisjoni ettepanekud regulatiivseid samme Euroopa Liidu tasemel.
Käesoleva aasta märtsi alguses ajakirjanikele esinenud Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Philip Hogan kutsus üles tõhustama meetmeid võitluses ebaausate kauplemistavadega. Hogani sõnul pole toidutootjate poolt mõned aastad tagasi EL tasemel algatatud vabatahtlik “tarneahela algatus” loodetud muutust toonud ning tarvis on meetmeid, mis kataksid kogu tarneahela tootjast jaekauplejani. Voliniku sõnul on ta tõsiselt mures, kui vähe on tootjatele jäetud läbirääkimistel suurte kaubanduskettidega kauplemisruumi. Komisjon on veel sellel aastal koostamas ülevaadet kasutatavatest kaubandustavadest ja ausate kauplemistavade initsiatiivide toimimisest. Analüüsi põhjal otsustatakse, milliseid seadusandlikke meetmeid oleks vaja rakendada Euroopa Liidu tasemel.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, EPKK juhataja, tel 600 9349, roomet.sormus@epkk.ee
