Valitsus peab võimalikult kiiresti leidma võimaluse Eesti põllumajandustootjate abistamiseks, et ära hoida karjade jätkuv vähenemine ja pikaajaline kahju põllumajandussektorile ning maapiirkondadele. „Valitsuse otsus piimatootjate täiendavaks kiireks toetamiseks annaks sektorile positiivse signaali piimatootmisega jätkamiseks ja suudaks peatada raskustesse sattunud tootjate piimakarjade likvideerimise. Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aasta teisel poolel Eesti piimalehmade arv 4400 looma võrra. Ka viimased nädalad on toonud teateid mitme suure piimatootja tegevuse lõpetamisest, mis tähendab lähiajal veel vähemalt 1500 lehma karjast väljalangemist. Karja vähendamine seab omakorda ohtu sajad töökohad Eesti maapiirkondades,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 30. juuni 2014 seisuga 99 500 piimalehma, 2014. aasta lõpuks oli lehmade arv vähenenud 95 100 loomani (-4,4%).
Veebruaris piimatootjateni jõudev 6,9 miljonit eurot kompenseerib alates augustist Venemaa impordikeelu tõttu kannatavate Eesti piimatootjate vähem kui kahe kuu kahjud ja on ilmselgelt ebapiisav piimasektori kriisist väljatoomiseks. Euroopa Komisjon andis Balti riikidele ja Soomele erakorralist abi koos võimalusega lisada riigieelarvest kahjude kompenseerimiseks teine pool summast juurde.
„Tervitame põllumajandusministeeriumi initsiatiivi piimatootjate täiendavaks toetamiseks valitsuse reservist 2,8 miljoni euroga. Tänaseks mitmekümne miljoni euroni ulatuvaid kahjusid arvestades oleks tegemist küll suhteliselt tagasihoidliku kompensatsiooniga, kuid iga pingutus põllumajandusettevõtete olukorra stabiliseerimiseks on kriitilise tähtsusega. Turuolukorra kiireks paranemiseks on kahjuks lootust vähe,“ lisas Sõrmus.
Venemaa embargo EL põllumajandussaadustele on kestnud pool aastat. Piima kokkuostuhind on selle tulemusel drastiliselt langenud ja viimase viie kuu jooksul püsinud ca 25 sendi tasemel. Maamajanduse Infokeskuse 2013. a andmetel kulub ühe kilogrammi piima tootmiseks keskmiselt 31 senti. Eesti piimatootjate jaoks tähendab ainuüksi piimahinna langus kokku ca 3,5 miljoni euro suurust kahju kuus, sellele lisandub veiseliha hinnalangusest tulenev tulude vähenemine. Veiseliha hindu on alla toonud karjade vähendamise tulemusel kasvanud loomade pakkumine.
Valitsuse kiire tegutsemine põllumajandus- ja toidusektori toetamisel on kriitilise tähtsusega, sest sektorit on tabanud korraga paljud negatiivsed asjaolud. Venemaa impordikeeld ja turukonjunktuur on põllumajandussaaduste hinnad langusse viinud, põllumajandustoetused vähenevad, lisaks lihahinna langusele ähvardab sealihatootjaid katkuoht, uue maaelu arengukava meetmete rakendamine venib ja piimatootjad ähvardab kvooditrahv.
Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, info@epkk.ee, tel 520 5857
