Niidutehnika põllupäeva katsete põnevad tulemused

Mai lõpus Lääne-Virumaal toimunud niidutehnika demopäeva tegid eriliseks nii uhkesse rivvi sätitud niidutehnika lipulaevad kui ka võimalus võrrelda sarnastes tingimustes töötavaid niidukeid ja muljursüsteeme. Lisaväärtuse päevale andsid niidetud ja närvutatud haljasmassist võetud kuivaine ja toortuha laboratoorsed analüüsid.

Põllupäeva ajendiks olid põllumeeste poolt esitatud küsimused nõustajatele ja teadlastele: kas niita vaalu või laiali, kas kaarutada või mitte, kas kaarutamine tõstab haljasmassis toortuha sisaldust (loe: mullaga saastumise riski), kas närbumine toimub kiiremini valts- või sõrmmuljuriga, kas lutserni sisaldavas haljasmassis on nii kui nii toortuhk kõrgem? Neid küsimusi kuuleb põllumeeste suust tihti, nüüd avanes võimalus anda neile numbrilised vastused.

Katsetingimused: 27.mail oli Viru-Jaagupis päikesepaisteline ilm, sooja 28^oC.  Niidutehnika demoks kasutati 50% lutserni ja 50% kõrrelise seguga külvatud põldu, mida võib hetkel lugeda Eestis enamkasutatavaks rohumaaseguks. Hilise kevade tõttu oli taimikul Lääne-Virumaal selleks ajaks pikkust ca 38-40 cm. Valisime põllu, kus taimikus oli tühimikke, mida ka päris elus sagedasti ette tuleb ja mis suurendab niidumassi mullaga saastumise ohtu.

Demopäeval osalenud niidukite esitlejad said lähteülesande hoida niidukõrgust 9-10 cm. Niita tuli võimalikult laiali, kuid traktori ratas ei tohtinud sõita niiduvaalu peal. Niitmine toimus ajavahemikul kell 11:00-11:30 loosijärjekorra alusel.  Närvutatud haljasmassi proovide võtmine toimus niitmisega samas järjekorras, ajavahemikul kell 17:30-18:05, mis teeb närbumise ajaks 6,5 tundi. Boonuskatsena osa katsepõllust  kaarutati vahetult peale demoniitmisi. Peale 6,5 tunnist närvutamist koguti niiduvaaludest 50×50 cm ruudu abil haljasrohu proovid ning viidi analüüsimiseks Eesti Maaülikooli sööda ja ainevahetuse uurimise laborisse.  Esi- ning taganiidukite proove analüüsiti eraldi.

Tulemused: Parim närbumistulemus saavutati kaarutamise abil. Kui niitmisel oli haljasrohu kuivainesisaldus 19,8 % (vt. tabel 1), siis laiali niidetud ja seejärel kaarutatud haljasmass saavutas kuivainesisalduse 48,7 %. 6,5 tunni jooksul õnnestus haljasmass 28,9 protsendipunkti võrra kuivemaks saada. Kokku niidetud vaalus närbus haljasrohi vaid kuivainesisalduseni 25,5%. Samas, laiali niidetud niiduvaalus õnnestus sama ajaga haljasmassi närvutada 10-23 protsendipunkti võrra.

Tabel 1. Kuivaine ja toortuha näitajad erinevate niidukitega niidetud ning närvutatud haljasmassi proovides.

* Muutus %-punktides

• Lutserni kasvatamise populaarsus tema põuataluvuse tõttu järjest suureneb ning seetõttu oli eriti huvitav proovida sellise taimiku peal valts- ja sõrmmuljurit. Kuigi sõrmmuljuritega on rohu kuivaine tulemused mõnevõrra kõrgemad, siis lutserni lehti ning lehepuru oli niiduvaalu all osade sõrmmuljuritega märgata, kuid valtsmuljuritega mitte. Kuna loomadele vajalik proteiin sisaldub peamiselt just lehtedes, siis tuleks seda aspekti enda niiduki puhul või uut niidukit valides samuti jälgida. Tihti annab lehekadusid vähendada ka niidukiirust muutes.
• Kahjuks ei õnnestunud haljasrohu kuivainesisaldust võrrelda ilma muljuriteta niidukitega. Katses osales ainult üks ilma muljurita niiduk, kuid see oli mõeldud kogukama taimiku niitmiseks. 38 cm kõrguse rohu ja tühimikega põllul niitis mainitud niiduk kohati liiga kõrgelt ja  niiduvaal oli hõredam kui teistel, mistõttu mingeid järeldusi teha ei saanud.
• Laialt on levinud arvamus, et kaarutamine tõstab silos toortuha sisaldust, kuid see ei ole alati nii. Kui kaaruti on õigesti seadistatud, siis ka tühimikega põllul niidetud taimiku toortuhk ei suurene ning saame oluliselt kiiremini kätte siloteoks vajaliku haljasmassi kuivainesisalduse. Õnneks on viimastel aastatel näha, et meie põldudel on kaarutite kasutamine tõusuteel.
• Rahvasuus liikuv tõdemus, et poole võrra liblikõielisi sisaldavas haljasmassis on nii kui nii toortuhk kõrge, ei pea samuti paika. Korraliku vaalutamistööga võib lisanduda toortuha näitajale maksimaalselt 0,2 g/kg kuivaine kohta ning soovitatavat 10 g/kg KA sellega ei ületata. Põllupäeval kogutud närvutatud haljasrohuproovide toortuhasisaldused jäid vahemikku 7,7…9,2 %.
• Kuigi põllupäeva rohumaal ei olnud taimik väga võimas ja õhutemperatuur oli 28^oC, siis ka sellistes tingimustes ei olnud õigustatud haljasrohu otse vaalu niitmine, sest vaalus närbumine on väga aeglane (5,7 kuivaine protsendipunkti 6,5 tunni jooksul). Selle aja jooksul kulutatakse taimikus ära arvestatav kogus sileerimiseks vajalikke suhkruid, kuid kuivainesisaldus oluliselt ei parane. Otse vaalu niitvad niidukid on aga asendamatud tööriistad tervikkoristatud teraviljasilo tegemiseks.

Kokkuvõte: Olenemata niidukist tuleb niidutööd alati teha tähelepanelikult ja hoolsalt. Õige niidukõrgus tagab madala mullasisaldusega silo ka siis, kui põllu taimikus on tühimikke. Kiire närvutamine parandab haljasrohu sileeritavust ning aitab silos säilitada võimalikult palju toitaineid. Samuti vähendab närvutamine võimalikke silomahlade teket. Tänavused vihmased ilmad esimese niite ajal ei lasknud niiduvaaludel ülemäära kaua maas olla ja ajaaken enne järgmist vihma võis jääda lühikeseks. Seda olulisem on rohu kuivainesisalduse suurendamisel maksimaalse tulemuse saamine minimaalse ajaga ning sellele aitab kaasa muljuriga niiduk.

Niidupäev toimus INTERREG Kesk-Läänemere programmist rahastatud projekti “Sustainable Silage / Kestlik silotootmine” raames.

Kristiina Märs- EPKK siloekspert
Andres Olt- EMÜ söödalabori juhataja