Eesti teadlased ja toidutootjad otsisid viise 4.0 põllumajanduseni jõudmiseks

Autor: MENU Meedia

25. oktoobril otsisid teadlased ja toidutootjad võimalusi kuidas innovatsioonialane koostöö viia uuele tasemel nii, et saaksime rääkida moodsast 4.0 põllumajandusest ja tõelisest toidujulgeolekust. Selleks korraldasid Eesti Maaülikool ja Anu Ait OÜ koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga konverentsi „Teadusarendustegevused teadlaste ja ettevõtjatega“.

Anu Ait OÜ tegevjuhi Anu Hellenurme sõnul peaks teadlaste ja ettevõtjate koostööst sündiv innovatsioon olema iga ettevõtte DNAs. „Innovatsioon on tänaseks muutunud kõige tähtsamaks konkurentsieelise saavutamise teguriks, sest odava tootmisega ei konkureeri me Eestis juba ammu,“ ütleb Hellenurme. „Oluline on mõista, et ilma teadlastega koostööd tegemata ja innovatsioonita ei jõua me Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi PõKa 2030 visioonini „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“.“ 

Hellenurme sõnul on Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt kolm kriitilist loodusressurssi – maavarad, puit ja toit. „Eesti riigi üks kõige tähtsamaid missioone on katta eestlaste toidulaud kodumaise toorainega ning hoida elus esivanemate pärandit, et karjamaalt jõuaks taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit, mida jätkub endale ja jääb üle ka eksportimiseks,“ sõnab Hellenurme. „Meie riigi eelarvet ei täida odavamate toidukaupade importimine naaberriikidest ning kauplustes ja riigihangetes ainult hinna eelistamine.“

Konverentsil esinesid Eesti Maaülikooli teadlased, ettevõtjad ning erinevate ametkondade innovatsiooniala asjatundjad. EPKK toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaare eestvedamisel toimus vestlusring, kus arutleti teadlaste ja ettevõtjate paremate koostöövõimaluste üle. „Julgustame ettevõtjaid tegema teadlastega koostööd. Praegu võib öelda, et seda on pigem vähem kui rohkem. Ei tasu unustada, et koostöö on mõlemale poolele kasulik, sest sellest areneb nii ettevõtlus kui teadus,“ toonitas koja toiduvaldkonna juht. „Ettevõtted peaks arvestama sellega, et uue toote arendusprotsess eeldab sageli pikaajalist koostööd, mis hõlmab kogu tootmisprotsessi – alates karja tervisest, kestlikust tootmisest energiasäästmiseni välja. Ettevõtjad ei oska mõnikord ajafaktoriga arvestada, kuna fookus on kiirete tulemuste peal,“ lisas ta.

Konverents toimus Eesti Maaülikooli aulas (Fr. R. Kreutzwaldi 1a, Tartu) kolmapäeval, 25. oktoobril algusega kell 11.00. 

Konverentsi päevakava ja esinejad:

10:30                   Hommikukohv, kogunemine

11:00 – 11:15     Anu Ait OÜ kui partner Eesti Maaülikoolile – Anu Hellenurme, DMV Anu Ait OÜ tegevjuht

11:15 – 11:25     Eesti Maaülikool, kui partner koostöös ettevõtjatega – Endla Reintam PhD, EMÜ õppeprorektor

11:25 – 11:55     „Teadmistepõhine Eesti“ TAIE Strateegia  Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeerium

11:55 – 12:20     Uudne tervist toetav täiendsööt, osa I, Priit Karis PhD, EMÜ söötmisõpetus ja ainevahetus

12:20 – 13:00     Lõuna

13:00 – 13:30   Uudne tervist toetav täiendsööt, osa II, Kalle Kask PhD, EMÜ veterinaar-sünnitusabi

13:30 – 14:00   Ig-lisandi valmistamise tehnoloogilised alused lehmade poegimisjärgse 2.-5. lüpsi piima väärindamiseks, osa I, Andres Sats, doktorant, EMÜ piimatehnoloogia

14:00 – 14:30   Ig-lisandi valmistamise tehnoloogilised alused lehmade poegimisjärgse 2.-5. lüpsi piima väärindamiseks, osa II, Toomas Orro PhD, EMÜ koduloomade kliiniline immunoloogia

14:30 – 14:45   Paus

14:45 – 15:15   Innovatsiooni trepp – Kati Rostfeldt, Tööandjate Keskliidu innovatsioonnõunik

15:15 – 15:50   Vestlusring. Osalevad Meeli Lindsaar, EPKK toiduvaldkonna juht; Endla Reintam PhD, EMÜ õppeprorektor; Maarja Paomees Hummuli Agro loomakasvatusjuht, Tõnu Post Kõljala Agro juht; Andre Veskioja Maaelu Teadmuskeskuse direktor; Mai-Liis Palginõmm, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeerium

15.50 – 16.00    Konverentsi lõpetamine

Lisainfo:
Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme
501 0842, anu@anuait.ee

Eelmine luguEesti põllumees väärib Euroopa mesindusauhinda
Järgmine luguFOTOD! Eesti veinimaailma särav tõus