Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) tegi pöördumise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kuna eksitavates tootereklaamides järjepidevalt nimetatakse taimseid jooke piimaks.
EPKK toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar sõnas, et murettekitav on trend kus tarbijaid eksitatakse toodete nimetusega, millel pole piima ja piimatoodetega mingit seost. „EPKK on korduvalt pöördunud erinevate riiklike institutsioonide poole, eelkõige Põllumajandus- ja Toiduameti, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ja väljendanud muret, et mitmed jaekauplejad ja toitlustajad eksivad Euroopa Liidus kehtestatud toidu märgistamise nõuete vastu, mille kohaselt võib piimaks ja piimatooteks nimetada vaid mõningaste eranditega üksnes loomse päritoluga tooteid. Oleme sellest informeerinud ka erialaliitusid ja organisatsioone nagu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ja Eesti Kaupmeeste Liit. Seekordse kirja eesmärk on pöörata tähelepanu organisatsiooni MTÜ Loomus tegevusele, kes sihikindlalt levitab tarbijatele ekslikku teavet „taimse“ piima kohta,“ selgitas toiduvaldkonna juht.
Lindsaar ütles, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 78 määratleb sektorid ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused, mida liidus võib kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab määruse VII lisas sätestatud vastavatele tingimustele. Piima ja piimatoodete puhul on nimetused välja toodud lisa III osas.
„Vastavalt sellele on mõiste „piim” ainult ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet, millele ei ole midagi lisatud ega millest ei ole midagi eraldatud. Mõistet „piim” võib siiski kasutada juhul, kui piim on töödeldud selle koostist muutmata, või piima kohta, mille rasvasisaldus on standarditud või koos kvaliteediklassi, päritolu töötlemisviisi kirjeldava sõnaga. Seda vaid juhul, kui muutmine piirdub piima loomulike koostisainete lisamise ja/või eemaldamisega. Mõistet „piim“ võib kasutad vaid juhul, kui tegemist on lehmapiimaga, muul juhul tuleb ära märkida, milliselt loomaliigilt see on saadud,“ rõhutas ta.
Üheselt on määratletud, et mõiste „piimatoode” on toode, mis on saadud ainult piimast, arvestades, et toote valmistamiseks vajalikke aineid võib lisada juhul, kui neid aineid ei kasutata mõne piima koostisaine täielikuks või osaliseks asendamiseks.
Tarbija petmine
„Nii ei ole õiguslikult korrektne kasutada toote või teenuse reklaamil sõnapaari taimne piimatoode sellise toote nagu nt tofu kirjeldamisel. Mõistet „piim” ja piimatoodete kohta kasutatavaid nimetusi võib samuti tarvitada koos sõnaga, mis nimetab, või sõnadega, mis nimetavad liittooteid, mille ükski osa ei asenda või ei ole mõeldud asendama ühtki piima koostisainet ja milles piim või piimatoode on kas koguseliselt või toote iseloomustamisel oluline. Seega osutasime oma pöördumisega tähelepanu asjaolule, et nimetust „piim“ ei ole lubatud kasutada nt taimsest toorainest valmistatud jookide nimetamiseks ega ka liitsõna ühe osana selliste toodete iseloomustava kirjeldamises,“ tunnistas Lindsaar.
„Tahame rõhutada, et MTÜ Loomus kasutab taimsete toodete propageerimisel mõisteid piim ja piimatooted mitte õiguspäraselt ning taolist tegevust tuleb lugeda eksitava reklaami edastamist tarbijale, mis on vastuolus nii EL-i toidu märgistamise määrusega kui ka tarbijakaitse poliitika põhimõtetega. Lisaks on meie liikmed toonud välja, et häirivate ja Eesti põllumajandusettevõtlust mitte kajastavate fotode ja ebaadekvaatsete tõdede kajastamine oma eesmärgipärase tegevuse propageerimisel jätab tarbijale mulje justkui Eesti loomakasvatus ja toidutootmine ei järgi Eesti ja Euroopa Liidu seadusi toimetades illegaalsel tegevusalal,“ lisas ta.
Loomuse tegevuse ilmestamiseks oli kirjale lisatud foto 14. juulil Eesti Piimandusmuuseumi korraldatavast Piimapäevast, kus MTÜ Loomuse esindajad kasutasid taimsete toodete propageerimisel mitte korrektset teavet ning andsid suusõnaliselt edasi šokeerivad sõnu kasutades halvustavaid sõnumeid Eesti piimatootjate ja piimatoodete suunal, mõjudes nooremapoolsetele külastajatele äärmiselt ebameeldivalt.
Hea teada:
Euroopa Liidu toidu märgistamise määruse (EL) nr 1169/2011 (edaspidi EL toidu märgistamise määrus) artikkel 2 lõikes 2 esitatakse mõisted toidualase teave ja märgistamise kohta. Sätte kohaselt on „toidualane teave”, kui toitu käsitlev teave, mis tehakse lõpptarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sealhulgas kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega või verbaalse suhtlemisega ning „märgistamine”, kui mistahes sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid toidu kohta, mis on paigutatud mis tahes pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on kaasas selle toiduga või viitavad sellele toidule. EL-i toidu märgistamise määruse artikkel 7 ütleb, et toidualane teave peab olema täpne, selge ja tarbijatele kergesti arusaadav ning seda kohaldatakse mh ka reklaamile ning toidu esitlemise, eelkõige selle kuju, välimuse või pakendamise, kasutatud pakendamismaterjalide, järjestus- ja väljapanemise viiside suhtes. See tähendab, et tarbijale edastatav teave peab olema korrektne ja mitte eksitav igas formaadis – seda nii tarbijapakendi märgistusel kui välja prindituna hinnasiltidel ja toitude tutvustavatel lipikutel, reklaammaterjalidel, ekraanidel kajastatult või muul elektroonsel kujul esitatult.
