Põllumajandusministrid arutasid Luksemburgis hetkeolukorda põllumajandussektoris, mida on kõvasti räsinud ilmastikust tulenevad kahjud ja sõda Ukrainas.
Ilmaolud on kevadel ja suvel on olnud Euroopas heitlikud. Vahemere ääres on olnud põud ja ulatuslikud üleujutused, Läänemere piirkonnas ülimalt vähe sademeid, Kesk- ning Ida-Euroopas ja Balti riikides tegi öökülm liiga puu- ja köögiviljadele ja muudele põllukultuuridele. Lisaks on Ukraina sõja mõjud teraviljasektoris mõjutanud eelkõige Ukrainaga piirnevate riikide toidutootjaid. Sellest kõigest tulenevalt avas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu põllumajanduse kriisireservi.
“Peame kasutama igat võimalust, et toetada praegusel ajal toidutootjaid, kellest oleneb meie toiduvarustuskindlus. Komisjoni tutvustatud abipakett aitab neil keerulist aega üle elada, mis on praegu väga oluline,” ütles minister Madis Kallas.
Komitees tuleb komisjoni abipakett tõenäoliselt hääletusele lähinädalatel. Eelnõu järgi peab riik esitama 30. septembriks Euroopa Komisjonile teavituse, kuidas toetusraha kasutada kavatsetakse, ja toetuse väljamaksed tuleb teha 2023. aasta lõpuks. Eestile on paketist praegu eraldatud 1,7 miljonit eurot. Riigid võivad komisjoni eraldatud summasid 200% ulatuses kaasrahastada.
Lisaks arutleti ministrite lõunalauas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemal, toimus kahepoolne kohtumine Poola põllumajandusministriga ja samuti arutati kalapüügivõimaluste üle.
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung toimus Luksemburgis. Kohtumisel osales regionaalminister Madis Kallas, keda saatsid asekantslerid Siim Tiidemann ja Madis Pärtel ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.
Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
