Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kohtusid keskkonnaministriga, et leida toimivaid lahendusi hanede tekitatud põllukahjude vähendamiseks ja välja arendada õiglase kahjude kompenseerimissüsteem.
EPKK nõukogu liige Olav Kreen ütles kohtumisel, et põllumajanduse tulemuslikkus sõltub sellest, kui hästi suudetakse taimekasvatus ja loomakasvatus kohandada kohalikesse looduse ja klimaatiliste tingimustega. „Oluline on saavutada mõistlik tasakaal inimeste jaoks vajalike koosluste ning puutumatu looduse vahel,“ toonitas Kreen.
Kohtumisel tõdeti, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on hakanud suurenema kevadrändel olevate haneliste arvukus ja nendega seotud kahjud. Samuti on tänaseks selgunud, et nende aastate jooksul on märkimisväärselt suurenenud põllumeeste poolt registreeritud haneliste kahjud. „Tekkinud olukorra leevendamiseks on põllumajandustootjate organisatsioonid korduvalt pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga lubada kevadine heidutusjaht, kuna teiste heidutusvahendite mõju on piiratud või ammendunud,“ selgitas Kreen.
Eesti põllumajandusele tekitatavad kahjud ulatuvad hinnanguliselt pea 20 miljoni euroni. Keskkonnaameti andmetel registreeriti 2021. aastal kahjusid üle 2,5 miljoni euro. „Neid arvusid kõrvutades saame välja tuua, et kahjude ülevaade on puudulik, sest sageli jätavad põllumajandustootjad kahjudest teavitamata, kuna teavitamine on bürokraatlik ja kompensatsioon piirdub vaid 3500 euroga ettevõtte kohta. Reaalsed kahjud ettevõtte kohta on aga kordades suuremad, suurim registreeritud kahju ettevõtte kohta on 70 000 eurot aastas,“ rääkis põllumeeste nimel Kreen.
Vastuseta küsimused
Juba jaanuarikuus kogunesid Keskkonnaametis ühisele hanekonsortsiumile kõik seotud osapooled, et saada ülevaade 2022. aastal läbi viidud haneliste kevadise heidutuse uuringust, mille eesmärgiks oli leida tõhusad lahendused haneliste kevadrändel põhjustatud põllumajanduslike kahjustuste ennetamiseks ja vähendamiseks.
„Väidetavalt planeeriti hinnata erinevate heidutusviiside (sh letaalse, erinevate mitteletaalsete) tõhusust, katsetada haneliste suunamist (meelitamist) rohumaadele jt rahualadele ning hinnata nende tegevuste kuluefektiivsust. Uuringu metoodika aruteludel selgitasid põllumajandustootjad haneliste käitumise ja kahjustuste tekitamise eripärasid, kuid paraku uuringu tellijad ega uuringu korraldajad, ei arvestanud nendega. Nii tekkiski olukord, et uuringu korraldaja sõnade kohaselt olid tulemused vastuolulised. Samas tehti järeldusi teemade kohta, mida sisuliselt ei uuritud,“ tõi Kreen välja uuringu kitsaskohti. Ta lisas, et uuringu korraldajal puudus ka teave, milline oli piirkonnas tavaheidutus.
„Planeeritud lisaheidutuse intensiivsus oli oluliselt madalam, kui kogenud põllumehed intensiivse haneliste survega aladel teostavad ja mis tugineb ka teistes riikides läbi viidud uuringute tulemustele. Uuringus ei arvestatud lindude toitumise eripäradega, nende vajadustega rände etapist lähtuvalt ega ka lindude erinevat huvi erinevate taimeliikide vastu,“ sõnas Kreen. Tema sõnul ei arvestatud ka asjaoluga, et piirkonda läbib suur arv erinevaid linnuparvi, kellel on erinev heidutuse kogemus.
„Seetõttu oleme olukorras, kus uuringut saab lugeda riigi raha raiskamiseks, kuna ei metoodika ega uuringu tulemustega pole kellelgi midagi peale hakata. Oleme jõudnud arusaamisele, et uuringu korraldaja ja tellija ei tegele tõsiselt suurenenud haneliste arvu ja selle tõttu suurenenud põllumajanduslike kahjude vähendamisele lahenduste otsimisega,“ võttis teema kokku koja nõukogu liige.
Kuidas edasi?
„Täna oleme olukorras, kus linnukaitsjad ja keskkonna ametkonnad ei ole võimaldanud põllumeestel adekvaatselt võidelda haneliste poolt tekitavate kahjustuste vastu rakendades linnudirektiivi artiklit 9, mida soovitas ka oma kirjas Euroopa põllumajandusorganisatsioonidele Euroopa Liidu keskkonnavolinik,“ selgitas Kreen.
„Seetõttu pakume lahenduseks kompenseerida kõikidele põllumeestele täies mahus haneliste poolt tekitatavad kahjud. Ei ole lõpmatult võimalik, et väikese grupi huvirühma tegevuse või tegevusetuse tulemusena peaksid põllumehed maksma kinni neile kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvad kahjud,“ lisas ta.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahindusnõunik Tõnu Traks ütles, et tulenevalt üldisest ulukite käitumisest oleks põhjendatud kevadel kasutada ka letaalset heidutust, mis aitaks kahjusid hoida kontrolli all.
Arutelu kahjude täis mahus kompenseerimisest jõudis tulemuseni, et sellised summad maksumaksja rahast ei ole põhjendatud. Küll on oluline tõsta juba aastakümnete eest seaduses sätestatud aastas kompenseeritavat ulukikahjude ülempiiri, mis on 3200 eurot.
Ka minister Madis Kallas kinnitas, et haneliste kaitsmise vajadus ei pruugi üles kaaluda nende poolt põllumajandusele tekitatavaid kahjusid ja on vaja kaaluda senisest tõhusamate meetmete rakendamist.
Kokkuvõttena lubati alustada protsessi kahjude kompenseerimise määrade tõstmiseks. Samuti tõdeti, et lähiajal on vaja vaadata koos osapooltega üle haneliste uuringu metoodika ja põllumeeste etteheited sellele. „Uuring peab olema selline, mille tulemused oleksid arusaadavad ja metoodika ei oleks vaieldav,“ oli ministri sõnum.
Kohtumisel osalesid EPKK poolt juhatuse esimees Ants Noot, nõukogu liige Olav Kreen ja keskkonnatoimkonna juht Mae Alviste. Keskkonnaministeeriumi poolt olid kohal minister Madis Kallas, ministri nõunik Neeme Suur, looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasmaa, looduskaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi ja metsaosakonna jahindusnõunik Tõnu Traks.
