Kalakasvatajate selge sõnum on: kõrgustesse küündinud energiahinnad teevad tootmisega jätkamise keeruliseks, oodata on üldist tootmismahu järsku vähenemist.
Maaeluminister allkirjastas juulis Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskava aastani 2030, et aidata luua Euroopa Liidus vesiviljelussektor, mis oleks konkurentsi- ja vastupanuvõimeline, tagaks inimeste varustamise täisväärtusliku ja tervisliku toiduga, vähendaks Euroopa Liidu sõltuvust mereandide impordist, looks ettevõtjatele majanduslikke võimalusi ja uusi töökohti.
Kalakasvatajate sõnum on aga, et selle seatud eesmärgini ei jõutagi, lihtsalt sektor on nii räsitud tootmissisendite hinnatõusust, kus toodangu müügitulud ei kata juba mõnda aega kulutusi – sestap on oodata pigem seda, et kodumaise kala, ilmselt ka lähiriikide, tootmismahud langevad.
Jõgevamaal Härjanurme Kalatalu juhtiva Martin Liivi sõnul on sektoril hetkel tõeliselt keeruline saada hakkama – kõrgustesse küündiv elektrihind seab vesiviljelejad äärmiselt raskesse olukorda. “Ettevõtete tootmistüübid, mahud ja seetõttu tarbimine on küll erinev, kuid valdav osa tootjatest on elektri kõrgustesse paisunud hinna tõttu väga keerulises olukorras. Suheldes ametivendadega ja nende hetkeolukorda uurides on selge, et riigi sekkumisele energia hinna kuludele on karjuv, ja mis põhiline, kiireloomuline vajadus,” rõhutab Liiv.
Kalakasvataja selgitab, et kui meedias on peamiselt kõlama jäänud erinevad soovitused elektri kokkuhoiuks ja hinnatippude puhul tootmise ajutiseks peatamiseks, siis vesiviljeluses see võimalik ei ole. “Elektrit on tarvis katkestusteta 24/7 ainuüksi selleks, et kalu lihtsalt elus hoida, rääkimata söötmisest ehk edasikasvatamise protsessist, kus vee kvaliteedi säilitamiseks energiavajadus tõuseb veelgi. Ka lühiajaline, näiteks 10 minutit kuni mõni tund, sõltuvalt kasvandusest ja biomassi hulgast, elektritarbimise katkestamine võrdub hingamisaparaadi seiskamisega. Seetõttu on vesiviljelejad olukorras, kus energiat tarbitakse niigi nii vähe kui võimalik, kuid tootmise sisendkulust moodustab see väga suure osa. Kui täna tuled kustu panna, siis homme need enam ei sütti,” selgitab Liiv ja lisab, ei saa välistada mõnede tootjate tegevuse, vähemalt osalist, lõpetamist.
Oluline on Liivi sõnul teada ka seda, et vesiviljeluses tootmisega nullist alustamise korral kulub esimese müügikala saamiseks klassikaliselt aega kolm aastat.
Mandril kalu kasvatav Martin Liiv täpsustab, et meresumpade kalakasvandused sõltuvad otseselt elektrist küll vähem, kuid kuni kilosed noorkalu sumpadesse kasvama panekuks saab kasvatada ainult magevees, mistõttu on lõpuks mõjutatud ka merekasvatajad, kelle peamine mure on praegu hoopis kõrge bensiini hind. „Teiseks kui jõuame müügini, siis kala töötlemisseadmed töötavad kõik elektri jõul; kalad on vaja jahutada, rookida, fileerida, ja lõpuks kõik kastidesse jääpurusse pakendada ning äraviimiseni jahutuskambritesse ladustada. Ei näe võimalust elektri kokkuhoiuks,“ lausus ta.
Et iga inimene ikka aru saaks milles on mure, lisab staažikas Lääne-Virumaa kalakasvataja, Simuna Ivax OÜ juht Hans Kruusamägi, et praegu kus temperatuurid on kõrged, siis väheneb vees hapnikusisaldus ja ilma hapnikuta kalad ei saa elada nagu ka inimesed. “Et vees oleks hapnik, peavad pumbad töötama ja seda ööpäevaringselt, see aga nõuab elektrit ja ühtegi muud alternatiivi siin ei ole,” räägib Kruusamägi.
Ka on ettevõtja sõnul probleemiks see, et riigi abi alternatiivenergia lahenduste leidmisel on nõrk, lihtsalt ei ole võimalik rajada oma tootmise tarbeks vajalikke, mitte energiamüügiks, päikeseparke, sest sellesse süsteemi ei ole panustatud – pole infrastruktuuri ja võimsust.
Ühe murekohana toob Kruusamägi välja mahukad laenukohustused, ilma milleta ei saa rajada nõuetele vastavaid, kaasaegse tehnoloogiaga kasvandusi. „Kulutatud on miljoneid Euroopa Liidu raha ja ettevõtete raha, kohustustena on ettevõtjatel utoopiliselt suured laenud nii MESist kui ka pankadest, mis olid planeeritud maksta töötavate kalakasvatuste käibest. Kuidas nüüd laene maksta, tõstatab ettevõtja küsimuse – energiahinna nii suurt tõusu ei osanud ja keegi ette näha?
TASUB TEADA
Maaeluministeeriumi poolt koostatud sektorite ülevaatest selgub, et kalapüügi ja vesiviljelusettevõtete müügitulu jäi tänavu I kvartalis võrreldavaks eelmise aasta sama perioodiga, kuid kiirelt tõusnud energiahinnad ja samuti tööjõukulud suurendasid hüppeliselt kulusid, seda lausa 43%, mille tulemusel ettevõtete kogutootlikkus vähenes.
Allikas: www.agri.ee / Faktileht, I kv 2022. aasta
