Tiit ja Karl Niilo nimi on tuntud piimandussektoris igale inimesele, Karl juhib Nopri talu meiereid ja vanaperemees Tiit on Nopri talu tegemiste eesotsas ning seisab hea farmi tulemuste eest. Tavatarbija teab nende tegemisi rohkem Nopri Talumeierei toodete järgi kaupluselettidel.
Infopäeval, kus räägiti tooraine mõjust piimatootele, ütles Tiit Niilo, et üha rohkem on kliente, kes soovivad oma igapäevasest toidust rohkem teada. „Hea on tõdeda, et uus „põllult taldrikule“ euroideoloogia soovib tarbijat sellel teel aidata, mistõttu peame toidust ise palju teadma ning teadmisi jagama ka tarbijale,“ kinnitas Niilo.
Igapäevane hool ja pühendumine
„Piimatoodete kvaliteeti mõjutavad söötade kvaliteet, söötmise korraldus ning kogu pidamine. Siin rõhutaks märksõnadena täpsus ja rutiin. Väiksemgi kõrvalekalle söötmises annab tagasilöögi piima kvaliteedis ja maitses. Söötmisega sama olulised on loomade pidamistingimused ja pidamine. Samuti mängib heade tulemuste saamisel geneetika oma rolli, seda saab tõuaretuse käigus korrigeerida. Muidugi on piima ja toodete kvaliteedi seireks ja piima käitlemiseks vajalik omada kaasaegset tehnoloogiat,“ loetles Tiit Niilo üles olulisi tegureid.
Nopri 300-kohalises robotlaudas elab praegu 220 lüpsilehma, keda teenindab 4 robotit ja maailma tipptehnoloogia Herd Navigator iga lüpsi analüüsimiseks ja sellest järelduste tegemiseks. Nopri farmi tähtsaim töö ongi arvuti taga, et jälgida targast laudast saabuvaid andmeid ning planeerida tegevusi söötmise, pidamise ja sigimise suunal. Tiit kinnitab, et arenguruumi innovatsiooniks ning andmete paremaks kasutamiseks on veel väga palju. Söötmise mõju loomade piimakusele ja tervisele on andmetest kergelt väljaloetav, kuid nõuab igapäevast pühendunud tegelemist
Kvaliteetse sööda nimel
Staažikas loomapidaja ütles, et kuna söödast oleneb palju, siis kasvatavad nad enamuse vajaminevast söödast ise. „Harime 550ha, sellest 345 hektarit heina ja silo eesmärgil. Omasöödana tuleb ka maisisilo, muljutud teravili ja põhk,“ loetles ta omatoodetud söötasid. Juurde ostetakse rapsikooki, odrajahu, robotigraanulit, lupja, soodat, soola ja nelja erinevat mineraali. Söötmisega otseses seoses on piima rasva- ja valgusisaldus, rasvata kuivaine, mis Nopris üle 9%, ning piima veatu maitse ja lõhn.
„Kuna loomade heaolust sõltub omakorda nende tervis ja piima kvaliteet, on elementaarne, et lehmadel oleks ööpäevaringselt kättesaadav sööt ja puhas vesi. Söötmishälbed on kohe piimas näha, seetõttu on aastaringne stabiilsus äärmiselt oluline. Talvel joovad loomad 40 liitrit, suvel 140 liitrit vett päevas. See on omakorda oluline mõjur piima rasvaprotsendile. Talvel on meie piimas rasvasisaldus 4,3% ja suvel 4,2%, kuid see tulemus on saavutatud söötmise täppisjuhtimisega“ rääkis Tiit Niilo. „Praegu töötavad geneetikud piimas rasvaprotsendi tõstmise ja kuivaine suurendamise suunal nii nagu on Euroopas olnud kogu aeg. Seda protsessi peaks juhtima piimatöösturid, kes hinnastavad kõrgema kuivainega piima kõrgemalt. Tänases olukorras ei tee keegi täiendavaid kulutusi kui selle eest ei maksta. See, et Läti ja Leedu kokkuostjad maksavad piima kõrgema rasva- ja valguprotsendi eest oluliselt rohkem, on pannud ka Eesti piimatootjaid nende näitajate suurendamise nimel pingutama.“
Kuid ära ei tohi unustada selliseid loomapidamise kvaliteeti tõstvaid komponente nagu maksimaalne valgustatus ja värske õhk. Täisautomaatses laudas juhitakse mikrokliimat temperatuuri, tuule ja laudaniiskuse näitajate abil, suvisel ajal on selle loomulik osa automaatlülituvad ventilaatorid, mis tõhusalt tagavad suvise heaolu.
Vaatamata eelloetletud tähtsatele mõjuritele, on suurima tähtsusega sööda ja söötmisega seonduv. See on aastaringne järjest detailsemaks ja teaduspõhisemaks muutuv tegevus.
Lisaks söödatoomisele kasvatab Nopri talu kultuure ka müügi eesmärgil. Sellest on kaera all 80 ha, rapsi kasvatatakse 35 ha, otra 40 ha ja talinisu 50 ha. „Oleme teravilja viimased 3-4 aastat ka müügiks kasvatanud, kuna saagikus on kasvanud aga omatarve pole tõusnud. Oma tarbeks läheb muljumisele 45 hektarilt segavilja, 35 ha saame maisi ja 265 ha on rohumaade all. Käesoleva aasta söödad saavad kvaliteetsed, jäänud on veel teravilja muljumine, kolmas siloniide ja maisikoristus, ülejäänu on olemas ja ootab söötmist,“ tõdes Tiit Niilo.
Õiged tegevused
Selleks et lõpptarbijale pakkuda kvaliteetset toodet, peab Nopri meeskond tegelema „põllult taldrikule“, vaid nii saab vastutada tulemuse eest. See omakorda annabki võimaluse eristuda, sest Tiit Niilo sõnul on tüüpiliselt ju toiduteekonnal erinevaid vastutajaid vähemalt neli. „Kuna sööt tuleb põllult ja söödast saadakse farmis piim ning piimast toode meiereis, siis saamegi vastutada põllul, farmis ja meiereis toimuva eest. Nimetamata veel kaks olulist komponenti: toote müük poodi ja väärtust hindav kordusostja ehk tarbija,“ tunnistas Tiit Niilo. Keerukaks teebki igapäevase töö see, et kõigi nende protsessi osadega tuleb pidevalt tegeleda ja sinna oma aega ning energiat panustada. „Siin kehtib ikka vana reegel, et keti tugevuse määrab kõige nõrgem lüli, et üheski etapis ei esineks tõrkeid ja kvaliteetne toode jõuaks ostja lauale. Just kvaliteedi nimel tegeleme iga päev, selle ülemist piiri pole näha, tõenäoliselt pole ka olemas,“ on vanaperemees kompromissitu. „Soovime väärtustada oma igapäeva töös puhast loodust ja keskkonnasõbralikku tootmist.“
Piima väärindamine
Nopri meiereist rääkides ütles tegevjuht Karl Niilo, et Nopri lõpptoodang on piimatoode, mitte piim. „Selle kinnituseks võin öelda, et meil toodetakse juustu 34% mahust ja kohupiimad moodustavad toodangust 32%. Pudelipiima osakaal lõpptoodetest on kõigest 16% ja muud tooted: võided, koor, jogurt moodustavad 18% kogutoodangust,“ rääkis Karl Niilo. „Meierei käive on 2,3 miljonit eurot. Oleme kasvanud iga aastaga 15%. Selleks on meil 70 erinevat toodet portfellis. Täidame oma sortimendiga kogu spektri, mis on piimast juustuni,“ lisas ta rahulolevalt.
Meierei tegevusest täitub tänavu 24 aastat ja 95% toodangust müüakse poodides, ülejäänud 5% moodustab kojukanne ja e-pood. „Soovime, et Nopri oleks teadliku tarbija esmane valik,“ kinnitas noorperemees.
Nopri talu aastane piimatoodang on 2300 tonni piima, käesoleval ajal töödeldakse oma meiereis juba kogu farmi toodang. Meierei poolel töötab 24 töötajat, ülejäänud 7 töötajat annavad oma panuse talu põldudel ja laudas.
Ka Karl Niilo jõudis meierei tegemistest rääkides kohe söödani. „Meil tehakse iga päev 7 erinevat segusööta, sõltuvalt loomagrupi vajadustest: kolm erinevat menüüd lüpsikarjale, neli noorkarjale. Piimakvaliteedist sõltub, milline on lõpptoode.“
Piima omahinnast rääkides tõdes Karl Niilo, et sööda osatähtsus peaks olema alla 45% piimahinnast. Nopril on sööda kulu praegu 5,8 eurot päeva kohta. „Oleme ainult korra sellel aastal tõstnud piima ja toodete hindu. Sel aasta on piimatoodete turul hindu tõstetud juba mitu korda. Kuid pääsu meil sellest pole, kahjuks hinnatõusud jätkuvad veel käesoleval aastal“ tõdes Karl Niilo. „Piima väärindamise kulud on tõusnud väiksel talutootjal samuti.“
