Strasbourgis toimus 6.-9. juunil Euroopa Parlamendi täiskogu istung, kus oli arutelul ja hääletusel kaheksa kliimapaketti „Eesmärk 55“ kuuluvat seaduseelnõud. Nende seas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus ning jõupingutuste jagamise määrus, mille kohta Euroopa Parlament oma seisukoha ka heaks kiitis.
Parlamendi poolse heakskiidu sai Euroopa Komisjoni ambitsioonikas ettepanek suurendada LULUCF sektoris süsiniku sidumise eesmärki 310 miljoni tonnini CO2ekv 2030. aastaks. „Põllumajanduskoja hinnangul on positiivne, et täiendavaid eesmärke ja alaeesmärke põllumajandussektorile ei seatud. Euroopa Parlament tunnustab süsinikupõllunduse potentsiaali kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid nendib, et hetkel on see veel algfaasis ja vajalik on ülemineku soodustamine süsinikupõllunduse praktikatele. Positiivne on, et süsinikupõllunduse potentsiaali tunnustatakse, kuid süsinikupõllunduse edukaks rakendamiseks on väga oluline tagada süsteemi usaldusväärsus ning turupõhisus,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Euroopa Komisjon on välja töötamas õigusraamistikku, et panna paika ühtsed süsiniku sidumise (süsinikukrediitide) sertifitseerimiseeskirjad, eelnõu peaks valmima 2022. a IV kvartalis.
Jõupingutuste jagamise määruse (JJM) puhul peab põllumajanduskoda oluliseks parlamendi otsust jätta alles eesmärgi täitmisel sektorite vaheline paindlikkus. Määruse eelnõu kohaselt peab Eesti JJM sektorite – transport, põllumajandus, väikemahuline energeetika ja tööstus – kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks praegu kehtiva 13% eesmärgi asemel vähendama 24%. „Vähendamise aluseks olev 2005. aasta on meie põllumajandusele äärmiselt ebasobiv võrdlusaasta, sest just ELiga liitumise järel on Eesti põllumajandus saanud pärast 1990. aastate krahhi uue arenguimpulsi ning tootmine on aasta-aastalt suurenenud. Eestis on KHG heitmete vähendamise potentsiaali hindamisel leitud, et JJM sektoris on suurim potentsiaal transpordisektoris, põllumajandussektoris aga arvestades niivõrd ebasoodsat referentsaastat on heite vähendamine võimalik vaid tootmise vähendamise kaudu,“ selgitas Maruštšak.
Riina Maruštšaki sõnul on põllumajandussektor valmis kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisse panustama. Nii põllumajandustootjad, toidutööstused kui metsamajandajad rakendavad meetmeid, et aidata saavutada ELi kliimaneutraalsuse ambitsioon 2050. aastaks. Ettevõtted otsivad lahendusi, kuidas vähendada oma heitkoguseid ning soodustada süsiniku sidumist, sh kaardistatakse oma süsinikujalajälge, suurendatakse biometaani tootmist ja võetakse kasutusele täppisviljeluse tehnoloogiaid. „Rohepöörde edukaks saavutamiseks peavad panustama kõik: nii riik, ettevõtted kui tarbijad. Vajame selget plaani, kuidas ja milliste tegevustega suudame eesmärgid täita nii, et tagatud on Eesti toidutoomise elujõulisus ja seeläbi meie toidujulgeolek,“ rõhutas ta.
Kliimapaketi „Eesmärk 55“ kuuluvad maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse ning jõupingutuste jagamise määruse eelnõude kohta peab oma seisukohad kujundama veel ka liikmesriikide esindajatest koosnev ELi nõukogu ning lõplikuks määruste heakskiiduks on vaja saavutada Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni kolmepoolne kokkulepe.
