Sektor vajab sealiha kvaliteedikava, see toob turule ühtlase kvaliteediga liha ning tarbijale kindlustunde, et liha on toodetud loomade heaolunõudeid ja häid tavasid järgides, tõdeti 27. aprillil toimunud sealiha kvaliteedikavade teemalisel arutelul.
Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK) korraldas sealiha kvaliteedikavade teemalise arutelu, sektor kohtus juba kolmandat korda ja nüüd said paika põhilised näitajad, mida kava loomisprotsessis arvesse tuleb võtta. Kohtumisel lepiti kokku, et standardid kirjeldatakse loomade tervise ja heaolu, ravimise, pidamis- ja käitlemisvahendite, söötmis- ja jootmiskorralduse, bioturvalisuse, elusloomade transpordi, aretuse ning liha kvaliteedi valdkondades.
“Käesoleval aastal alustasid seakasvatajad sealihasektoris kvaliteedikava väljatöötamist. Kvaliteedikavas kirjeldatakse standardid, mida sealihatootjad peavad tootmisel järgima. Kõrgemad nõuded nähakse kvaliteedikavaga ette näiteks loomade heaolule ning liha kvaliteedile,” selgitas tausta Eesti Tõusigade Aretusühistu juht, EPKK lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme. “Algatuse eesmärk on tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus ning anda tarbijale võimalus liha ostmisel teha teadlik valik, eelistades kodumaist ning kestlikult toodetud sealiha.”
Turul nõudlus loomset päritolu toidu järgi
EPKK tarneahela nõunik Kaie Laaneväli-Vinokurov andis ülevaate maailmas levivatest trendidest. “Maailma rahvaarv suureneb jätkuvalt. 2050. aastaks prognoosib FAO 2018. aastaga võrreldes 28%-list rahvastiku kasvu. Enam kui pool sellest kasvust toimub Aafrika riikides ja kolmandik Aasias. Kiirelt arenevates riikides suureneb ka keskklassi kuuluvate tarbijate hulk ning toidu tarbimine elaniku kohta, sh kasvab nõudlus loomset päritolu toidu järele,” rääkis Laaneväli-Vinokurov. Ta lisas, et ka tarbija teadlikkus on kasvus ja järjest enam teadvustatakse endale, mida süüakse. “Samas ollakse võõrdunud maaelust ja see toob kaasa palju valeinformatsiooni toidu tootmise osas,” sõnas ta.
Seakasvatajate sõnul paistab meie seakasvatussektor silma just loomade heaolu vaatest – Eesti sigadest vähemalt 90% elab kõrgematele loomade heaolu standarditele vastavates tingimustes kui Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtivad baasnõuded seda ette näevad.
Kvaliteet paika läbi kvaliteedikava
Ise kõike nullist ei ole mõtet leiutada, seetõttu leiti, et Eesti seakasvatajatele sobiks aluseks oma kvaliteedikava loomisel võtta Šoti sealiha kvaliteedikava. Tõsi, päris üks-ühele seda rakendada ei saa. Kindel on aga see, et iga lüli kavas peab olema jälgitav ja kontrollitav.
Küsimusele, milleks üldse on vaja kvaliteedikava, vastas Anu Hellenurme, tegu on ajas muutuva arengudokumendiga, millest tarbija leiab informatsiooni, et kasvatatud loom on Eesti päritolu, tõug on aretatud vastavalt meil tunnustatud riiklikule aretusprogrammile, siga on toidetud täisväärtusliku söödaga ning liha, mis on toodetud kõiki reegleid ja loomade heaolunõudeid järgides, on kvaliteetne.
“Läbi kvaliteedikava saame väga konkreetselt eristada eesti sealiha näiteks hispaania sealihast. Me saame kasutada ühise põllumajanduspoliitika pakutavaid toetusmeetmeid, et toodangule teha promotsiooni ning mõjutada tarbijat nõudma kodumaist liha, mis on toodetud järgides rangemaid tootmisstandardeid,” selgitas Hellenurme.
Kvaliteedikava saavad rakendada kõik tootjad hoolimata, kas nad tahavad kuuluda ühistusse või mitte. “Koostööd teha soovivate tootjatega oleme alustamas ka tootjaorganisatsiooni loomist. Ka tootjaorganisatsiooni jaoks näeb ühine põllumajanduspoliitika ette erinevaid toetusi, mis võimaldavad kaasata väliseksperte nii farmide tulemuste parandamiseks kui ühistulise organisatsiooni juhtimiseks ning ka investeeringutoetusi. See kõik aitab tulevikus toetada seakasvatussektori tugevamaks muutumist,” rõhutas aretusühistu juht.
Toidujulgeolek on oluline
Ukrainas toimuva valguses tõi ka Anu Hellenurme välja, kui oluline on toidujulgeolek. “Täna on vaja aidata sektor üle sellest kriisist, kus hind on jätkuvalt madal ja tootmissisendid on pidevas kasvus ning me ei ole suutelised tegema inivesteeringuid, mis võimaldavad küsida oma toodangu eest õiglast hinda. Selleks, et sektoril paremini läheks, on vaja dialoogi teadliku tarbijaga,” rääkis ta.
Kokkuvõtte koostas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
