Venemaa sissetungil Ukrainasse, sellele järgnenud sanktsioonidel ja kaubanduspiirangutel ning kauba liikumise peatumisel on kindlasti väga oluline mõju meie põllumajandusele ja toidutootmisele. Kogu majandust, sh ka toiduvaldkonda mõjutavad energia ja kütuse hinnad, kuid toidusektori mõjud sellega ei piirdu.
Mõjude täpse hindamise muudab raskeks tarneahelate keerukus ja omavaheline seotus. Erinevate põllumajandustootmiseks vajalike sisendite importimisel võivad ilmneda sarnased tendentsid nagu 2014. aastal meie toiduainete ekspordile kehtestatud embargo puhul – esmapilgul polnud toona Venemaa ekspordi osatähtsus meie toidutööstuste jaoks liiga suur, aga tegelikult olime erinevate tarneahelate ja teiste riikide tööstuste kaudu Venemaa turuga väga suurel määral seotud. Samasuguseid seoseid võib juba märgata praeguses kriisis – statistikast meie kogu sõltuvus kriisiga seotud riikidega kohe välja ei paista, aga tegelikult impordime näiteks Läti ja Leedu kaudu väga suures mahus Ukraina, Venemaa ja Valgevenega seotud loomasöötasid.
Nagu öeldud, praeguses olukorras saab kriisi mõjudest kindlasti pihta loomakasvatussektor, seda nii sööda kättesaadavuse kui hindade tõusu pärast. Ukraina, aga ka sanktsioneeritavad Venemaa ja Valgevene on meie jaoks olulised loomasööda tarnijad (rapsikook ja teised õlikoogid, mais jm). Loomakasvatuse väga olulise sisendi rapsikoogi puhul võib eeldada, et suur osa imporditavast kogusest on seotud nö probleemsete riikidega. Sarnane on olukord suurema osa imporditava maisi osas. Samas on Eestis olemas kaks rapsiõli tehast, kelle tootmisvõimsus suudab katta Eesti loomadele rapsikoogi vajaduse.
Tekkinud olukord hakkab sõltuvalt kriisi pikkusest mõjutama ka taimekasvatajaid, sest Venemaa on Euroopa jaoks oluline kütuse, gaasi ja väetiste tarnija. Enne sanktsioonide kehtestamist peatas Venemaa ise juba veebruari alguses lämmastikväetiste väljaveo, praeguseks on olukord mõistetavalt veelgi keerulisem.
Euroopa Liidus kokku moodustavad Venemaalt imporditud väetised umbes 30% väetiste koguimpordist. Eestisse imporditi 2021. aastal kokku üle 611 tuhande tonni mineraalväetiseid, millest 409 tuhat tonni ehk 67% pärines Venemaalt. Venemaalt imporditud väetisest kõige suurema osa moodustas lämmastikväetis. 2021. aastal imporditi Eestisse kokku üle 357 tuhande tonni mineraalset lämmastikväetist, millest Venemaa osa moodustas ligi 240 tuhat tonni ehk 67%. Eestisse imporditud kaaliumväetisest pärineb Venemaalt üle 90%. Ka kompleksväetiste osas on Venemaa osatähtsus 64%. Samal ajal on toimunud Eestist ka aktiivne väetiste eksport – 2021. aastal veeti Eestist uuesti välja 368,6 tuhat tonni mineraalväetist. Baltic Agro andmetel oli põlluväetiste Eesti turu kogumaht 2020/2021 hooajal kokku 310 000 tonni.
Teadaolevalt pole Eestis täies mahus selleks hooajaks vajalikku väetist olemas ning väetise kõrgete hindade ja kättesaadavuse tõttu prognoositakse sellel hooajal väetiste kasutamise vähenemist, mis omakorda võib kaasa tuua saagilanguse. Väga keeruline on aga prognoosida, kui pikalt on vaja sanktsioone rakendada ja milliseks kujuneb väetise hind ja kättesaadavus pikemas vaates arvestades kogu Euroopa suurt sõltuvust Venemaast.
Ukraina on Euroopa Liidu välispartneritest suuruselt neljas põllumajandussaaduste ja toiduainete tarnija. Ukraina osatähtsus maailma nisuturust on 11%, odra turust 16%, maisi turust 15%, ja rapsitoodangust 16%. Ukrainas toodetakse 50% päevalilleseemneõlist, 9% päevalilleseemnetest ja 61% päevalillekoogist. Ukraina on ELi peamine maisi (keskmiselt 9,2 miljonit tonni ehk 57% tarnetest), rapsiseemne (2 miljonit tonni ehk 42% ELi impordist), päevalilleseemnete (0,1 miljonit tonni ehk 15%) ja päevalillekoogi (1,3 miljonit tonni ehk 47%) tarnija. Samuti varustab Ukraina Euroopa Liidu turgu aastas miljoni tonni nisuga, mis moodustab 30% ühenduse nisu impordist.
Venemaa osatähtsus maailmaturul on vastavalt: nisu 20%, oder 16%, mais 2%, rapsiseemned 3% ja päevalillekook 20%. Venemaa tarnib Euroopa Liitu 0,5 miljonit tonni nisu, mis on 11% ELi impordist, aga ka 0,2 miljonit tonni rapsikooki ehk 50% impordist, 0,9 miljonit tonni ehk 34% päevalillekooki ja päevalilleseemneid (0,3 miljonit tonni ehk 35%).
Sõjategevuse tõttu on kaubavedu Musta mere sadamate kaudu peatunud. Praegu pole võimalik hinnata, milline mõju on sõjategevusel vilja külvamisele Ukrainas sellel hooajal ja seega pikaajalisem mõju meie loomakasvatusele. Venemaa sissetungi mõju Ukrainasse sai kohe tunda ka viljabörsidel. Vaatamata niigi kõrgetele hindadele kasvasid börsidel nii rapsi, nisu kui maisi hinnad.
Seega pole Venemaa sisstungil Ukrainasse mõju ainult energia hindadele ja kättesaadavusele, sellel on selge mõju ka strateegiliselt olulisele põllumajandusele. Energia, sööda ja väetiste hinnad olid juba enne sõjalist sissetungi väga kõrged ning antud kriis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.
Kuna laiaulatuslik Venemaa embargo meie toiduainete ekspordile kehtib juba 2014. aastast alates, siis ilmselt uute piirangute mõju toidutööstusele on piiratum, kuigi toorainete kättesaadavus ja hind mõjutab neidki. Osasid põllumajandus- ja toidutootmise valdkondi, kes on saanud siiani Venemaale kaupu eksportida, see kindlasti siiski mõjutab. Näiteks siiani on olnud lubatud alkoholi eksport Venemaale. 2021. aastal eksportisime vähegi suuremas mahus Venemaale õlut (3,6 miljoni euro väärtuses), aga ka elusveiseid (1,8 miljoni euro väärtuses). Euroopa Liidu jaoks on Venemaa põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordil olnud viimase ajani suuruselt kuues ekspordipartner. Väga tõenäolised probleemid Ukrainasse eksportimisel puudutavad suuremas mahus meie kalatööstust, mõningal määral ka piimatööstust, teisi sektoreid vähem.
Kokkuvõtvalt on olukord väga keeruline ja võimatu on prognoosida, milliseks kujunevad selle kriisi päris mõjud. Praegused tendentsid näitavad, et tootmissisendite kättesaadavus muutub halvemaks ja nende hinnad tõusevad. See tähendab kokkuvõttes ka hinnatõusu jätkumist toidu tarbijate jaoks.
Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees
