Mullu peeti tihedaid läbirääkimisi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise perioodi reformipaketi ja põhielementide üle. Nende läbirääkimiste käigus tegi Maaeluministeerium ettepaneku lisada Eesti põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruses Euroopa Liidu põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse.
2021. aasta lõpuks jõuti poliitikauuendustes kokkuleppele ja reformipakett võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021. Alates sellest hetkest kuulub Eesti põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse. Põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Madis Võikar kirjutab, mida täpsemalt see muudatus Eesti jaoks tähendab.
Mida loetakse Euroopa Liidus veiniks?
Euroopas peetakse veinitootmist väga oluliseks ja see on tihedalt traditsioonidest läbi põimitud. Seetõttu on veinitootmine ning sõna „vein“ kasutamine väga täpselt reguleeritud. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruses on kirjas, millistest viinamarjasortidest valmistatud alkohoolset jooki võib nimetada veiniks.
Veiniks võib nimetada vaid värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud jooki. Veini, sealhulgas ka liköörveini, vahuveini, kvaliteetvahuveini jms tootmisel võib kasutada üksnes liigi Vitis vinifera või Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristandite vilju.
Reguleeritud on ka see, milliseid viinamarjasorte ei ole lubatud veini tootmisel kasutada. Need sordid on „Noah”, „Othello”, „Isabelle”, „Jacquez”, „Clinton” ja „Herbemont”. Seega tohib veiniks nimetada vaid neid alkohoolseid jooke, mille tootmiseks on kasutatud turukorralduse määrusega lubatud sorte.
Reeglil on siiski mõned erandid. Kui alkohoolset jooki valmistatakse puuviljadest, siis on sellisel joogil lubatud liitnimetuse osana kasutada sõna vein. Näiteks on lubatud kasutada selliseid nimetusi nagu kirsivein, õunavein jne. Vältida tuleb aga selliste toodete segiajamist toodetega, mis kuuluvad turukorralduse määruses esitatud veinikategooriatesse (vein, liköörvein, vahuvein, kvaliteetvahuvein jne). Puuvilja- ja marjaveini kirjeldamine ja müügiks esitlemine on Eestis eraldi reguleeritud alkoholi määratlemise määrusega.
Eesti lisamine põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse
Eestis on huvi viinamarjaveini tootmise vastu järjest suurenenud. Sellest tõukus ka ajend esitada Euroopa Komisjonile avaldus lisada Eesti põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse. Sarnaselt Eestile esitas sellise avalduse ka Leedu.
Praegu jäävad liikmesriikidest viinamarjakasvatusvöönditest välja üksnes Soome ja Läti. Enne Eesti ja Leedu lisandumist kuulusid põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse (kaardil vöönd A) suurem osa Saksamaast, Luksemburgi, Belgia, Taani, Iirimaa, Madalmaade, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriigi viinamarjakasvatuspiirkonnad ning Tšehhi Vabariigi Čechy viinamarjakasvatuspiirkond.
Miks on hea kuuluda viinamarjakasvatusvööndisse?
Turukorralduse määruses on kehtestatud tingimused, mille alusel on lubatud viinamarjaveini toota. Viinamarjakasvatusvööndisse kuuluvatel riikidel on lisaks lubatud kasutada viinamarjaveini tootmisel oma vööndis ettenähtud veinivalmistustavasid.
Taoliste tavade hulka kuuluvad vajadusel veinide rikastamine (suhkru lisamine), hapestamine ja hapetustamine (veinist liigsete puuviljahapete eemaldamine). Näiteks kui ilmastikutingimused mõnes liidu viinamarjakasvatusvööndis seda nõuavad, võivad sinna kuuluvad liikmesriigid lubada suurendada turukorralduse määruses liigitatud viinamarjasortidest saadud viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini ja veini naturaalset alkoholisisaldust.
Teisisõnu öeldes – Euroopa Liidu riigid on jaotatud n-ö tsoonideks, kus on lubatud suurendada viinamarjaveinide alkoholisisaldust ning kehtestatud nende tootmisele ja säilitamisele valmistustavad ja piirangud ning kõrvalsaaduste minimaalne alkoholisisaldus.
Tänu sellele, et Eesti kuulub nüüd viinamarjakasvatusvööndisse A, on Eesti veinitootjatel (kes toodavad viinamarjaveini turukorralduse määruses sätestatut järgides) edaspidi lubatud viinamarjaveini tootmisel vajadusel kasutada erinevaid veinivalmistustavasid.
Viinamarjakasvatus Eestis
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel kasvatati 2021. aasta seisuga Eestis viinapuid ligikaudu 11 hektaril, kuid hinnanguliselt võib see pind olla isegi suurem. Samas ei ole teada, kui suurel pinnal kasvatakse viinapuid veini tootmise eesmärgil. Alkoholiregistris on registreeritud 42 Eesti päritolu viinamarjadest valmistatud veini.
Kuigi Eesti ei oma ajalooliselt veinitootmises selliseid traditsioone nagu enamik meist lõuna pool asuvaid riike, näitavad andmed, et Eestis on viinamarju kasvatatud juba 19. sajandist. Soodsamad ilmastiku- ja kliimatingimused viinamarjakasvatuseks ja kuulumine viinamarjakasvatusvööndisse loovad eeldused viinamarjakasvatuse laienemiseks ka Eestis. See annab võimaluse mitmekesistada põllumajandus- ja toidutoomist, laiendada kohalike toodete sortimenti ja arendada väikeettevõtlust.
Lisainfo
2021. aastal anti välja toidu märgistamise e-käsiraamat, kus on selgitatud toidualase teabe esitamise ja toidu märgistamise nõudeid. Muu hulgas on seal käsitletud ka alkohoolsete jookide märgistamise nõudeid. Käsiraamat on kättesaadav portaalis toiduteave.ee.
Allikas: Maaeluministeeriumi Maablogi
