Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel Strasbourgis arutletakse täna eesistujariigi Prantsusmaa pakutud süsinikku siduvate ja heitkoguseid vähendavate põllumajandus- ja metsandustavade ehk süsinikupõllunduse teemal.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb eesistujamaa teemavalikut tunnustada, kuna põllumajandusel on kanda oluline roll Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisel.
„Süsinikupõllundusel on kliimaeesmärkide täitmise kõrval kindlasti potentsiaali mitmekesistada põllumajandussektori ärimudeleid ja sissetulekuid. Edendada tasub siiski majandamistavasid, mis ei too kaasa suuri muutusi maakasutuses ega halvenda põllumajandus– ja metsandussektori konkurentsivõimet,“ toonitab Kruuse oma sõnavõtus.
Kliimamõjude leevendamise mõned süsinikku siduvatest tavadest toovad kaasa üldiseid hüvesid, nagu elurikkuse suurendamine ning muldade ja veekogude seisundi paranemine. Eestis tehtud uuringute põhjal on põllumajanduses nendeks püsirohumaadega majandamine, tahesõnniku kompostimine ja haljasväetiste kasutamine ning mitmekesised ja pikendatud külvikorrad.
„Mul on hea meel, et meie erasektor on juba loonud põllumeestele süsinikuprogrammi, mille kaudu saab süsinikukrediiti, kui rakendada tavasid, mis aitavad mullas süsinikku siduda. Sellised tavad võivad olla näiteks vahekultuurid, allakülvid, liblikõieliste kasutamine külvikordades, minimeeritud maaharimine ja täppisviljelus,“ sõnas maaeluminister Kruuse.
Lisaks juba nimetatule on Eestis põllumajandusettevõtete jaoks väljatöötamisel ühtsed alused süsinikujalajälje hindamiseks. Maaeluministri sõnul on uue meetme eesmärk hinnata ettevõtete praegust olukorda, et selle põhjal pakkuda vajadusel välja soovitusi süsinikujalajälje vähendamiseks.
„Ükskõik, millise suuna või tee me valime – ei tohi ära unustada, et põllu- ja metsamajanduse peamine eesmärk on toota kestlikult toitu ja puitu. Süsinikukrediidiga kauplemine võib tuua toidutootmise kõrval põllumeestele küll lisatulu, kuid see ei tohi muutuda eraldi eesmärgiks. Oluline on motiveerida põllumehi, et nad kasutaks toidu tootmisel enam majandamisvõtteid, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Oluline on arvestada kohalike olude ja tavadega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Põllumajanduskoja kommentaar
Põllumajanduskoja hinnangul on positiivne, et ELi tasandil tunnustatakse põllumajanduse potentsiaali kliimamuutustega võitlemisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel, sh mineraalmuldadel süsinikku siduvate praktikate rakendamise soodustamise kaudu.
Silmas tuleb siiski pidada, et süsinikupõllunduse rakendamine on väga sõltuv asukohast (st mullatüübist ja klimaatilistest tingimustest), mistõttu ei ole kõigile sobivat ühtset lähenemisviisi. Põllumajanduskoda nõustub Euroopa Komisjoni teatises kestlike süsinikuringete kohta väljatoodud põllumeeste muredega süsinikupõllunduse rakendamisel, nt finantskoormus (sh ebakindlus tulude ja rakendamise esialgsete kulude osas), ebapiisav nõustamisteenus ja juurdepääs teadmistele, regulatiivsed takistused, range järelevalve keerukus ja kulud ning kontrollisüsteem. Teatises tuuakse näiteid efektiivsetest süsinikupõllunduse praktikatest, kuid kahjuks ei käsitleta nende hulgas orgaaniliste väetiste kasutamist, mis on süsiniku sidumise, elurikkuse ja mullatervise seisukohast väga kasulik tava.
Leiame, et hetkel on süsinikupõllunduse osas palju ebaselgust. Näiteks pole selge, kuidas kujuneb süsinikukrediidi (seotud CO₂) hind tulemuspõhises lähenemisviisis, arvestades süsinikupõllunduse kliimast ja kohast sõltuvat iseloomu. Teatises ei selgitata, kuidas ja millisesse sektorisse täiendav süsiniku sidumine tuleb akrediteerida – kas sektorisse, kus seda seotakse (ehk maakasutussektor) või sektorisse, kuhu kuulub süsinikukrediidi ostja. Ehk kuidas pidada arvestust ja kajastada süsinikupõllundust kasvuhooneheitgaaside inventuuris. Lisaks tekitab palju küsimusi, kuidas täpselt süsinikukaubandus toimib, näiteks tänased vabatahtlikud skeemid eeldavad liitumisel millegi täiendava tegemist, st süsiniku sidumist ei saa arvestada juba kasutusel olevate praktikate eest.
Süsinikupõllundus on vaid osa kliimamuutuse lahendusest, mis ei tohiks asendada heitkoguste vähendamise meetmeid. Mitmest roheleppe strateegiast, algatusest ja ettepanekust tulenevad erinevad nõudmised ja eesmärgid ei tohi kujutada ohtu toidu- ja biomassi tootmisele ning põllumajanduse ja metsanduse elujõulisusele.
