2030. aastaks soovib Euroopa Komisjon vähendada ohtlike pestitsiidide kasutamist põllumajanduses poole võrra. Vastavalt Euroopa plaanidele tuleks vähendada ka väetiste kasutamist 20%. Eesmärk on võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu. Tõenäoline tagajärg on aga see, et põllukultuuride saagikus väheneb. Väiksem tootmine toob kaasa hinnatõusu, Euroopa ekspordi vähenemise ja põllumajandustoodete suurema impordi väljastpoolt Euroopat.
Sellistele järeldustele jõuti CropLife Europe ja CropLife Internationali poolt tellitud uuringus, mille koostasid Wageningeni ülikooli teadlased.
Uuringus keskendusid teadlased “Talust taldrikule” ja elurikkuse strateegiate mõjule, mis mõlemad on osa rohelisest kokkuleppest. Nad vaatlesid nii üheaastaseid kultuure (nisu, rapsiseemned, mais, suhkrupeet, humal ja tomatid) kui ka mitmeaastaseid kultuure (õunad, oliivid, viinamarjad ja tsitruselised). Teadlased kaardistasid mõju nelja stsenaariumi põhjal, mis tuletati mainitud strateegiatest. Esimene stsenaarium eeldab pestitsiidide, sealhulgas keskkonnale kõige kahjulikumate pestitsiidide rühma vähendamist 50%. Teine stsenaarium arvestab toitainete kadude vähendamist poole võrra ja väetiste kasutamise vähendamist 20%. Kolmas stsenaarium aga kasutab mahepõllumajanduslikuks tootmiseks vähemalt 25% põllumajandusmaast. Lõpuks ühendab neljas stsenaarium kahe esimese stsenaariumi eesmärgid eesmärgiga jätta vähemalt 10 protsenti põllumaast kasutusest välja. See viimane stsenaarium annab parima ülevaate kavandatavate meetmete kombineeritud mõjust.
Uuringu käigus viisid teadlased esmalt läbi üksikasjalikud juhtumiuuringud 25 farmis üle Euroopa Liidu. Mõlemal juhul kirjeldasid nad kohandusi, mida põllumajandustootjad teeksid pestitsiidide ja väetiste kasutamisel, kui uus Euroopa poliitika peaks teoks saama. Seejärel arvutasid teadlased välja mõju põllukultuuride saagikusele. Tulemused ekstrapoleeriti EL-i liikmesriikide tasemele ja kasutati majandusmudelites turumõjude hindamiseks.
Wageningeni ülikooli teaduri Johan Bremmeri sõnul näitab uuring, et “Talust taldrikule” ja elurikkuse strateegiate rakendamine avaldab negatiivset mõju põllukultuuride saagikusele ja põllumajandustootmisele: “Neljas stsenaarium analüüsib mitme Talust Taldrikule eesmärgi kumulatiivset mõju. Kui rakendada pestitsiidide kasutamise vähendamist ja toitainete kao vältimist, siis see stsenaarium näitab, et keskmine toodang väheneb 10–20 protsenti. Mõned põllukultuurid kannatavad rohkem kui teised. Tootmismaht võib väheneda kuni 30%, kuid on ka põllukultuure, mis peaaegu üldse ei kannata “Talust taldrikule” strateegia tulemusena.
Uuringust selgus samuti, et põllumajandustootmise vähenemine ELis nõuab täiendava põllumaa kasutuselevõttu väljaspool ELi. Johan Bremmer: “Kui nõudlus jääb muutumatuks, peab Euroopa lünga täitmiseks rohkem importima. Lisaks: kui Euroopa ekspordib vähem, peavad riigid väljaspool Euroopat ise rohkem tootma. Oleme välja arvutanud, kui palju hektareid on vaja väljaspool EL-i põllumaad. Iga stsenaariumi korral on see kaudne maakasutuse muutus märkimisväärne.”
Uuring keskendub puhtalt rohelise kokkuleppe strateegiate majanduslikele tagajärgedele põllukultuuride sektorites. Johan Bremmer: “See on esimene kord, kui kaardistasime, mis juhtub põllumajandustootmisega, kui ettevõtted viivad oma pestitsiidide ja väetiste strateegiad kooskõlla Euroopa Komisjoni eesmärkidega. Mõistame, et Euroopa strateegia eesmärk on kasu saada kliima ja bioloogilise mitmekesisuse osas. Neid aspekte selle uuringu raames ei vaadeldud.”
