Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi valitsusele saadetud pöördumises ettepaneku kehtestada ajutise meetmena elektrile piirhind 80 eurot/MWh ja langetada gaasi aktsiisimäär ELi poolt kehtestatud miinimumini. Koja hinnangul tuleks nimetatud meetmeid rakendada tagasiulatuvalt eelmise aasta neljandast kvartalist.
„Tunnustame valitsuse varasemaid otsuseid, mille tulemusel on energiakandjate planeeritud aktsiisimäärade tõus selle aasta kevadel aasta võrra edasi lükatud, samuti tunnustame elektri- ja gaasihindade võrgutasude alandamist, kuid paraku pole need leevendused erakorralises olukorras kaugeltki piisavad. Eestis kehtestatud aktsiisimäärad on jätkuvalt kordades kõrgemad nii meie konkurentidest kui ka ELi miinimumtasemetest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Lindsaare sõnul on kodumaise põllumajanduse ja toidutööstuse kõige olulisem roll toidu kättesaadavuse tagamine. Kõrge inflatsioon ning tootmissisendite järsk kallinemine on Eesti toidusektori ettevõtted pannud liiga raskesse olukorda – tekkinud on pinnas impordi suurenemiseks ning Eesti tootjate konkurentsivõime languseks nii kodu- kui ka eksportturgudel. Suure konkurentsieelise saavad naaberriigid, kus energiahinnad on madalamad ja inflatsioon aeglasem.
Kuigi elektrihinna lepingute sõlmimine fikseeritud hinnaga on finantsriskide maandamise meede, ei osanud ükski majandusanalüütik nii suurt börsihinna hüpet prognoosida. Näiteks on üks toidutööstus välja toonud, et kui 2020. a detsembris oli elektriarve 15 000 eurot, siis 2021. aasta detsembris oli arve 150 000 eurot ning sarnane näide teiselt ettevõtjalt, kes 2020. a novembris tasus elektrienergia arvet koos võrgutasudega 25 000 ja detsembris 28 000 eurot, siis eelmise aasta samal perioodil olid arved vastavalt 48 000 ja 84 000 eurot. Seejuures on energiatarbimine olnud perioodil sama. Fikseeritud lepinguga ettevõtjate sõnul on ka neil arved eelmise aasta sama ajaga kasvanud kaks korda ning täna sõlmitavate pikaajaliste lepingute puhul räägitakse hinna kehtestamisest alates 80 eurot/MWh.
Lisaks elektri, maagaasi ja mootorikütuste hinnatõusule on kallinenud ka tooraine, pakendid ning jäätmekäitlus, millele lisandub igapäevaseks probleemiks muutunud tööjõupuudus ja palgakulude kasv. Toidusektori konkurentsivõimet halvendab tõsiasi, et Eesti naaberriigid toetavad oma ettevõtteid oluliselt suuremas mahus.
Piirhinna 80 eurot/MWh kehtestamist elektrile plaanivad näiteks Holland ja Leedu. Kuid toidutööstus on sektorite lõikes ka üks suuremaid maagaasi tarbijaid. Kui võrrelda tööstuses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on võrreldes ELi minimaalset määra rakendava Läti ja Leeduga üle seitsme korra kõrgem. Seetõttu tuleks aktsiisimäärasid veelgi alandada, et Eesti ettevõtted püsiksid konkurentsis.
Tekkinud energiakriis on paraku suureks väljakutseks põllumajandus- ja toidutootjatele, kuid see tähendab ka kiiret toiduainete hinnatõusu. Toiduainete hinnatõusu põhjustavad lisaks energiahindadele ka väetiste ja loomasöötade järsk hinnatõus, mis kõik muudab põllumajandustoorme palju kallimaks. Paraku moodustavad kulutused toidule Eesti elanikkonna kogukulutustest niigi juba suurima osa.
Eesti toidutootjad tegutsevad ELi siseturul, seega on ettevõtjatele oluline, et oleks tagatud samasugune majanduskeskkond. Igasugune erinevus mõjutab otseselt meie toidutootjate konkurentsivõimet. Eesti toiduturgu iseloomustab põllumajandussaaduste ja toidukaupade suur väliskaubandusbilansi puudujääk. Defitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis näitab selgelt, et teiste riikidega võrreldes on Eesti toiduainetööstused mahajäämuses.
Põllumajanduskoda on jätkuvalt ka seisukohal, et energiahindade kiire kasvu tingimustes tuleks langetada ka põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäära meie peamiste konkurentide Läti ja Leeduga sarnasele tasemele. Hetkel on erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär Eestis 100 eurot, samas kui Leedu vastav tase on 60 eurot ja Läti tase 62,1 eurot 1000 liitri kohta. ELI poolt nõutav minimaalne aktsiis on 21 eurot 1000 liitri kohta.
Tootmiseks vajalike sisendite maksud ja aktsiisid peaksid nii põllumajandus- kui toidutööstusettevõtetele alaliselt olema tasemel, mis tagaks nende rahvusvahelise konkurentsivõime. Täna ootavad ettevõtjad riigi poolt meetmeid, mis leevendaksid sisendite hinnatõusu eelkõige valdkondades, mida riik saab mõjutada ning hoiaksid seeläbi Eesti toidutootjad konkurentsivõimelised nii kodu- kui ka eksportturgudel. Kindlasti tuleb praegu edasi lükata kõik riigipoolsed algatused, mis toovad tööstustele kaasa lisakulutusi.
