Detsembris võttis Euroopa Komisjon vastu teatise kestlike süsinikuringete kohta, milles kirjeldatakse, kuidas suurendada süsiniku sidumist atmosfäärist. Oma CO2 heite mõju tasakaalustamiseks peab EL drastiliselt vähendama sõltuvust fossiilsest süsinikust, laiendama süsinikku siduvate majandamistavade kasutamist, et talletada rohkem süsinikku looduses, ning edendama tööstuslikke lahendusi süsiniku kestlikuks ja kontrollitavaks eemaldamiseks ja ringlussevõtuks.
Lühiajalised ja keskpika tähtajaga meetmed
Teatises esitatakse lühiajalised ja keskpika tähtajaga meetmed, mille eesmärk on toetada süsinikku siduvat majandamist ja sellist rohelist ärimudelit levitada, et maamajandajad saaksid süsiniku sidumise ja elurikkuse kaitsmise eest väärilist tasu. 2030. aastaks peaks süsinikku siduva majandamise algatuste abil Euroopa looduslikesse süsiniku sidujatesse talletatama 42 miljonit tonni CO2. Selle eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed hõlmavad järgmist:
- edendatakse süsinikku siduvaid majandamistavasid ÜPP ja muude ELi programmide (nt LIFE ja programmi „Euroopa horisont“ teadusmissioon „Euroopa mullakokkulepe“) ning riikliku ja erasektori rahastamise kaudu;
- standardiseeritakse süsinikku siduva majandamise selge ja usaldusväärse sertifitseerimisraamistiku loomiseks vajalik seire-, aruandlusja kontrollimetoodika, mis võimaldab arendada vabatahtlikke süsinikuturge;
- maamajandajatele pakutakse paremaid teabe-, andmehaldus- ja kohandatud nõustamisteenuseid, mis hõlmavad süsiniku sidumist nii maismaa- kui ka veeökosüsteemides.
Teatise eesmärk on arendada ka nn sinise süsiniku algatusi, kuna looduspõhiste lahenduste kasutamine rannikuäärsetel märgaladel ja taastav vesiviljelus toovad täiendavat kasu ookeanide taaselustamise, hapniku tootmise ning toiduga kindlustatuse seisukohast.
Edasised sammud
2022. aasta lõpuks esitab komisjon ettepaneku süsiniku sidumise sertifitseerimist käsitleva ELi õigusraamistiku kohta. See põhineb usaldusväärsetel ja läbipaistvatel süsinikuarvepidamise eeskirjadel ja nõuetel, millega seiratakse ja kontrollitakse süsiniku kvaliteetse ja kestliku sidumise autentsust ja keskkonnaalast terviklikkust. Eeskirjadega luuakse õigusraamistik, et laiendada süsinikku siduvate maamajandamistavade ja atmosfäärist süsinikku eemaldavate tööstuslike lahenduste kasutuselevõttu. 2022. a. jaanuaris algatatakse ka tagasisidekorje.
Loe lähemalt SIIT.
Siiski veel palju ebakindlust
Copa-Cogeca kiidab süsinikupõllumajanduse lisamist poliitilisse tegevuskavasse, et ära kasutada põllumajanduse potentsiaali kliimamuutustega võitlemisel ja rohelisema Euroopa saavutamisel. Hindame komisjoni tõdemust, et süsinikupõllunduse rakendamine on väga sõltuv asukohast ja süsiniku tootmisel ei saa olla kõigile sobivat lähenemisviisi.
Teatises tuuakse välja põllumeeste mured süsinikupõllunduse rakendamisel, nt finantskoormus (sh ebakindlus tulude ja rakendamise esialgsete kulude osas), ebapiisav nõustamisteenus ja juurdepääs teadmistele, regulatiivsed takistused, range järelevalve keerukus ja kulud ning kontrollisüsteem. Samuti pakutakse tõhusaid näiteid täiustatud maakorraldustavadest, mille tulemuseks on süsiniku sidumise suurenemine. Kahjuks ei käsitleta teatises orgaaniliste väetiste kasutamist, kuigi see on süsiniku sidumise, elurikkuse ning vee ja pinnase eeliste seisukohast väga kasulik tava.
Palju ebaselgust on nt CO₂ tootmise hinnakujunduse tulemuspõhises lähenemisviisis, eelkõige arvestades süsinikupõllunduse kliimast ja kohast sõltuvat iseloomu. Turupõhine lähenemine on võtmetähtsusega, mis võimaldab süsinikdioksiidi ühikutest saada põllumajandustootjate jaoks täiendavat sissetulekut.
Lisaks ei selgitata teatises, kuidas ja milline sektor tuleks akrediteerida süsinikupõllunduse rakendajana. Tuleks kehtestada meetmed, et vältida kompromisse ettevõtete ja/või tööstussektori poolt, kes võiksid neid krediite omandada, selle asemel, et kombineerida jõupingutusi heitkoguste vähendamiseks ja sidumise kaudu hüvitamiseks. Süsinikupõllundus on vaid osa kliimamuutuse lahendusest, mis ei tohiks asendada heitkoguste vähendamise meetmeid. Mitmest roheleppe strateegiast, algatusest ja ettepanekust tulenevad erinevad nõudmised ja/või eesmärgid ei tohi kujutada ohtu toidu- ja biomassi tootmisele ning põllumajanduse ja metsanduse elujõulisusele.
