Mullastrateegia peab aitama parandada muldade seisundit, suunata muldasid säästvalt kasutama ja vajaduse korral nende kasutamisel kaasata õiguskaitse. 17. novembril Komisjoni poolt esitletud Euroopa Liidu uuel mullastrateegial on oluline roll kliima- ja elurikkuse kriisiga tegelemisel Euroopa rohekokkuleppe ja ELi elurikkuse strateegia raames aastani 2030.
Heas seisundis mullast pärineb 95% meie toidust, seal leidub rohkem kui 25% maailma elurikkusest ning see on suurim maismaa süsinikureservuaar planeedil. Samas ei ole komisjoni andmetel 70 protsendi ELi muldade seisund hea. Strateegiaga luuakse konkreetne meetmeraamistik, et kaitsta muldasid, taastada nende hea seisund ja neid säästvalt kasutada. Samuti esitletakse hulk vabatahtlikke ja õiguslikult siduvaid meetmeid.
Strateegia eesmärk on suurendada põllumajandusmaa mulla süsinikusisaldust, võidelda kõrbestumise vastu, taastada kahjustatud maa ja muld ning tagada 2050. aastaks kõikide mulla ökosüsteemide hea seisund.
Muld vajab samasugust kaitset nagu vesi ja õhk
Strateegiaga kutsutakse üles tagama mullale samasugune kaitse nagu on veel, merekeskkonnal ja õhul. Selleks esitatakse 2023. aastaks ettepanek uue mullatervist käsitleva õigusakti kohta. Enne seda tehakse mõjuhinnang ning konsulteeritakse laialdaselt sidusrühmade ja liikmesriikidega. Strateegiaga nähakse ka ette ühiskonna kaasamine, rahalised vahendid ja teadmiste jagamine ning edendatakse mulla säästva majandamise tavasid ja seiret, toetades ELi püüdlusi võtta mullaalaseid meetmeid kogu maailmas.
Eesmärgid 2030. ja 2050. aastaks
Komisjon seab eesmärgid aastaks 2030 ja pikaajalised eesmärgid, mis tuleb saavutada 2050. aastaks. 2030. aastaks on eesmärk võidelda kõrbestumisega, taastada degradeerunud maa, nt kõrbestumise, põua ja üleujutuste tõttu, ning püüda saavutada neutraalne tase maa seisundi halvenemises. Ametnikud täpsustavad, et samaks tähtajaks taastatakse oluline osa degradeerunud ja süsinikurikaste ökosüsteemide aladest, sealhulgas mullad.
Konkreetsemalt on strateegia eesmärk saavutada ELi kasvuhoonegaaside netovähendamine 310 miljoni tonni CO2 ekvivalenti aastas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris. 2027. aastaks, mis on ELi veepoliitika raamdirektiivis määratud tähtaeg, kavatsetakse saavutada pinnavee hea ökoloogiline ja keemiline seisund ning põhjavee hea keemiline seisund, Kooskõlas „Talust taldrikule“ strateegias hõlmavad täiendavad eesmärgid toitainete kadude vähendamist vähemalt 50%, keemiliste pestitsiidide kasutamise ja riski vähendamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50% aastaks 2030. Komisjon soovib näha märkimisväärseid edusamme saastunud alade tervendamisel.
2050. aasta eesmärkide hulka kuulub mullareostuse vähendamine tasemeni, mida ei peeta inimtervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks, ning austada piire, millega meie planeet hakkama saab, luues seeläbi mürgivaba keskkonna. Veel üks eesmärk on saavutada kliimaneutraalne Euroopa ja esimese sammuna saavutada ELis 2035. aastaks maismaapõhine kliimaneutraalsus. ELi eesmärk on ka saavutada 2050. aastaks vastupidav ühiskond, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatute mõjudega. Loe lähemalt SIIT.
Edasised sammud
Komisjon asub aruteludesse Europarlamendi, ELI nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komiteega, aga ka kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja teiste sidusrühmadega, et muuta strateegia ja selle meetmed ühiseks edulooks.
Copa-Cogeca: pidagem silmas, et põllumehi ei karistataks
Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa-Cogeca viitas oma esialgses kommentaaris strateegia kohta, et mullakaitse on põllumeeste töö keskmes, sõltumata tootmismeetoditest. EL-s mõjutab suur hulk poliitikaid juba otseselt ja kaudselt mulla tervist. Copa-Cogeca ootab rohkem selgitusi selle kohta, kuidas uute meetmete, nt mulla tervise seaduse lisamine täiendab juba olemasolevaid vahendeid. Mullad on ELis väga erinevad ja on raske kehtestada üleeuroopalisi mullakvaliteedi standardeid ja meetmeid ohtudega tegelemiseks. Seetõttu on edasiste tegevuste puhul oluline tunnistada piirkondlikke ja riiklikke erinevusi
