Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja tõi 24. novembril toimunud ÜPP strateegiakava 2023-2027 juhtkomisjoni istungil välja, et riik peaks põllumajanduse rohe-eesmärkide saavutamiseks maaelupoliitika kaasrahastamise määra suurendama. Praegu napib kavas vahendeid põllumajanduse keskkonnahoiu vajalikus mahus rahastamiseks.
Koja esindaja tunnustas Maaeluministeeriumit, et viimaste kuude jooksul on leitud strateegiakava meetmete vahel oluliselt parem tasakaal. Näiteks on varasema plaaniga võrreldes välja käidud oluliselt mõistlikum lahendus väiksemate ettevõtete toetamiseks looma- ja kultuuripõhiste seotud toetuste kaudu. Kojale teevad jätkuvalt siiski muret keskkonnameetmete madalad toetusmäärad ja keskkonnahoiuks oluliste invsteeringute eelarve suur vähenemine.
Eesti põllumajandustootjad ootavad uue perioodi ÜPP keskkonnameetmetelt, et need aitaksid tootjaid üha ambitsioonikamate keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Paljud tootjad seisavad uuel perioodil silmitsi sissetulekutoetuste suure langusega, kuigi toetuste maksmise aluseks olevad tingimused muutuvad karmimaks. Seetõttu on väga oluline, et põllumajandusettevõtete keskkonnahoidu soodustaksid tõhusad keskkonnameetmed.
Talust taldrikule strateegias on võetud Euroopa Liidus ambitsioonikad eesmärgid vähendada põllumajanduses taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist ning soodustada elurikkust jättes üha rohkem põllumajandusmaast tootmisest välja. Kuigi Eesti põllumajandus kuulub Euroopa kõige keskkonnahoidlikemate hulka – taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise tase meie põllumajanduses on üks Euroopa Liidu väiksemaid, ka põllumajanduslik maakasutus moodustab vaid väikese osa Eestimaast – oodatakse Eesti põllumeestelt ikkagi liikumist keskkonnasõbralikuma tootmise suunas.
Uues ÜPP strateegiakavas planeeritav sissetulekutoetuste langus, tingimuslikkuse nõuete karmistumine, keskkonnainvesteeringute eelarve vähenemine ja keskkonnasõbraliku majandamise meetme baastoetuse määra langus ei ole paraku kooskõlas põllumeestele ühiskonna poolt seatud ootustega. Eeldatakse, et põllumees peab väiksema toetusega suutma rohkem ära teha. Tänastes tingimustes võib see viia olukorrani, kus kasvavate tootmiskulude katmiseks tuleb tootmisintensiivsust suurendada.
Põllumajandusettevõtjad seisavad silmitsi tootmissisendite drastilise hinnakasvuga, nt mineraalväetiste hinnad on suurenenud kuni 3 korda. Kiiresti kasvavad ka tööjõu ja teiste tootmissisendite kulud. Teisalt on kavas tavapõllukltuuride kasvatamise toetamist oluliselt vähendada. See paneb põllumehed keerulisse olukorda, kuidas tagada ettevõtete majanduslik jätkusuutlikkus, eriti arvestades taimekasvatusega seotud suurt ilmastikuriski.
Keskkonnasõbraliku majandamise meede (KSM) on üks peamisi taimekasvatajatele suunatud keskkonnameetmeid – tänavu rakendatakse KSM nõudeid ca poolel Eesti põllumajandusmaal (440 tuhat hektarit). Koja hinnangul on tähtis, et uuel perioodil jätkatakse laiapõhjalise keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemiga, mis aitab tootjatel täiendavaid keskkonnakohustusi võtta. Praeguses eelnõus välja pakutud toetuse baasmäära langus hetkel kehtivalt 50 eurolt 30 eurole hektari kohta seab ohtu meetme eduka rakendamise. KSM toetusmäär peab motiveerima tootjaid täiendavaid keskkonnakohustusi võtma. Oleme analüüsinud KSM baasnõuete täitmisega kaasnevat saamata jäänud tulu/lisakulu ning jõudnud järeldusele, praegune toetusmäär ei suuda seda katta.
Keskkonnasõbraliku majandamise meede pakub võimalust lisaks baaskohustustele võtta ka lisakohustusi. Maaeluministeerium on näiteks teinud ettepaneku, KSM baastoetuse baasmäära eelarve arvelt finantseerida kava, mille raames kompenseeritakse tootjate poolt võetav kohustus loobuda glüfosaadi kasutamisest terves ettevõttes. Sellise meetme rakendamine on vastuolus keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, sest selline lähenemine sisuliselt välistab otsekülvi tehnoloogia kasutamise. Glüfosaadi kasutamisest loobumine pole realistlik olukorras, kus üldtoimega umbrohutõrjevahendite turul puuduvad tõhusad alternatiivid.
Koja ettepanekul on strateegiakavasse säästliku taimekaitse soodustamiseks lisatud nn enesekontrolliplaani rakendamise lisameede. Selle kaudu on võimalik teadlikkuse tõusu kaudu suunata tootjaid vähendama taimekaitsevahendite kasutamist.
Kavanud ambitsioonide rahastamiseks on vaja lisavahendeid
Hetkel koostatavas strateegiakavas napib ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks vahendeid ning seetõttu ootab siinses põllumajanduses võtmerollis olevaid tootjaid ees toetuste ebaõiglaselt suur langus. Põllumajanduspoliitika eelarvest üha suurem osa suunatakse ekstensiivsesse põllumajandusse ja loodushoidu, sh mahepõllumajanduse toetamiseks, poollooduslike koosluste hooldamiseks, Natura metsatoetusteks jms. See on vajalik, kuid paraku napib vahendeid Eesti jaoks samuti väga tähtsate põhitoiduainete tootjate keskkonnapüüdluste toetamiseks. Kasvanud keskkonnaambitsiooni täitmiseks on vajalik riigipoolse rahalise panuse suurendamine.
ÜPP strateegiakava 2023-2027 eelarve kogumahuks viie aasta jooksul on praeguse seisuga kavandatud 1,6 miljardit eurot, millest enamuse moodustavad ELi eelarvest tulevad vahendid ning vaid 186 miljonit eurot Eesti riigieelarve eraldised. Erinevalt näiteks meie põhjanaabritest Soomest, on Eesti valitsus traditsiooniliselt lähtunud põhimõttest, et ELi meetmeid kaasfinantseeritakse riigieelarvest nii vähe kui võimalik. Põllumajanduskoja hinnangul peaks riik ÜPP teise samba ehk maaelupoliitika rahastamist suurendama.
Koda on mures, sest 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude tootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. Kui 2020. aastal oli ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse ühikumäär kokku 167 eurot hektari kohta ja tänavu on see ligi 190 eurot, siis alates 2023. aastast kukub see umbes 100 euro peale.
ÜPP strateegiakava tuleb Euroopa Komisjonile esitada 1. jaanuariks.
