Kas glüfosaat võib aidata kaasa suurema bioloogilise mitmekesisuse saavutamisele, arutleti 4. novembril toimunud Euractive veebiseminaril. Arutelu oli ajendatud asjaolust, et praegu kehtiv luba glüfosaadi kasutamiseks Euroopa Liidus kehtib 2022. aasta lõpuni ning käimas on selle loa uuendamise protsess.
Arutelus osalesid mullateadlane ja põllumajandusspetsialist Dr Jana Epperlein (Euroopa Konserveeriva Mullaharimise Ühing, Saksamaa), Harper Adamsi Ülikooli mullaökoloogia lektor Dr Simon Jeffery (UK) ja Dr Virginie Ducrot (Bayer Crop Science). Seminari saab järgi vaadata siin.
Jätkusuutlik põllumajandus ning tasakaalustatud suhe keskkonna, põllumeeste ja tarbijate vahel on üha aktuaalsem arutelude teema. Bioloogiline mitmekesisus, mida mõjutavad ka põllumajandustavad ja tootmine on tihedalt antud teemaga seotud. Glüfosaat on umbrohutõrjevahendina kasutusel olnud 40 aastat ning selle mõju erinevatele organismidele on laialdaselt uuritud. Glüfosaadi ohutuse kohta keskkonnale ja inimesele on kõlanud palju kahtluseid. Toimunud arutelu teemaks oligi glüfosaadi roll bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel.
Esmalt põgus pilguheit mulla kui alahinnatud maavara olemusse – kas otseselt või kaudselt pärineb 99% inimeste poolt tarbitavatest kaloritest mullast, kas taimset toitu või taimedest toitunud loomset päritolu toitu tarbides. Muldade viljakuse tagab neis eksisteeriv bioloogiline mitmekesisus, mis hinnanguliselt on ühes hektaris Euroopa muldades suurem kui troopilistes vihmametsades. Paraku on enam kui 75% maailma muldadest praeguseks oluliselt degradeerunud ning nende viljakus on langenud keskmiselt 10%, kuid kohati ka 50% võrra. Mulla tervise parandamisel peetakse tähtsaks loodushoidliku põllumajanduse võtete kasutamist. Sellise põlluharimise juurde kuulub mulla minimaalne häirimine (minimaalne harimine või kündmisest täielik loobumine), mulla püsiv kaetus kultuuridega ja otsekülv.
Mehhaaniline mullaharimine kündmise teel on siiani levinud umbrohutõrje meetod põllumajanduses. Selle negatiivseks küljeks on aga mulla struktuuri rikkumine, mikrobioloogilise tasakaalu häirimine mullas, süsinikukadu ning taimede kasvuks vajaliku vee aurustumine. Samuti on mullad, mida on selliselt haritud, üleujutuste puhul kergemini erodeeruvad.
Samas on üha rohkem levinud ka minimeeritud mullaharimine, mille käigus mulda ei künta. Selleks, et mullaelustiku tasakaalu mitte rikkuda, kasutatakse seejuures sageli laiatoimelist herbitsiidi, toimeainega glüfosaat, kuna paljude kaheaastaste umbrohuliikide puhul puuduvad alternatiivsed meetodid umbrohtude tõrjeks.
Glüfosaadi kasutusloa pikendamine
Glüfosaadi kasutamine Euroopa Liidus on lubatud kuni 15. detsembrini 2022.a. Käimas on protsess, et määrata kindlaks glüfosaadi heakskiidu võimalik pikendamine pärast 2022. aastat. Hiljuti andsid kaheksa suurema glüfosaaditootja poolt kogutud teadusartiklite kogumikule hinnangu glüfosaadi hindamisrühma (Assessment Group on Glyphosate, AGG) liikmed neljast EL liikmesriigist (Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Ungari) (Scientific Report on the Assessment of the Renewal, RAR), kus hinnati glüfosaadi mõju keskkonnale. Riskide hindamiseks sobilikud teadusartiklid valiti välja viimase viie aasta jooksul avaldatud enam kui 12 000 teadusuuringu hulgast. Teadusuuringud käsitlesid mõjuhinnangut 50 liigile (imetajad, linnud, putukad kalad, mikroorganismid). Vaadeldi lisaks mullaelustikule ka mõju mulla struktuurile ja funktsioonile ning glüfosaadi mõju elupaikadele.
Raporti kohaselt ei ohusta glüfosaat inimest ega looduskeskkonda. Glüfosaat on ainuke laia toimespektriga herbitsiid ja sellele ei ole hetkel alternatiive. Leiti, et muld on väärtuslik maavara ning glüfosaadi vajaduspõhisel ning õigel kasutamisel on see oluliseks abivahendiks kestliku põllumajanduse saavutamisel.
Möödunud nädalal lõppes Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) algatatud avalik arutelu antud teemal, mille käigus said huvitatud isikud esitada oma seisukohti. Kui glüfosaadi kasutamise luba Euroopa Liidus pikendatakse, toimub ka liikmesriikdes eraldiseisev riskihindamine ning sellest lähtuvalt on võimalus otsustada herbitsiidi kasutamise üle igas riigis eraldi. Paralleelselt jätkub teadusuuringutel põhinevate andmete kogumine ning glüfosaadi mõju hinnatakse Euroopa Liidus uuesti viie aasta pärast.
