Eesti toit paistab positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) seiretulemuste põhjal maailma puhtamaid. Samuti kuulub Eesti põllumajandus erinevaid keskkonnakoormuse või elurikkuse näitajaid võrreldes Euroopa Liidu keskkonnahoidlikumate sekka. Põllumeeste poolt kasutatav toimeainete kogus on umbes 95% madalam võrreldes 1950ndatel kasutatuga. Siin on kümme fakti, mida on taimekaitse puhul vajalik mõista.
Uus veebileht www.epkk.ee/taimekasvatus toob välja erinevaid müüte ja fakte, mida on tarbijatel toidutootmise kohta oluline teada.
Põllumehed on huvitatud kasutama nii vähe taimekaitsevahendeid kui võimalik, sest see kõik on neile kulu – ehk kõik põllutööd on alati põhjendatud ja läbimõeldud. Seepärast kasutatakse integreeritud taimekaitset, mis tähendab, et eeskätt panustatakse parimatesse tehnoloogiatesse, sobivaimatesse sortidesse ja taimehaiguste levikut vähendavasse viljavaheldusse.
Taimede kaitsmine on oluline osa põllumajandusest, kindlustamaks, et meie toidulaual oleks piisavalt kvaliteetset ja ohutut toitu. Taimekaitse on erinevate meetmete, toodete ja tavade kogum, millega põllumehed kaitsevad oma kultuurtaimi umbrohtude, haiguste ning kahjulike putukate eest. Kahjurid röövivad taimedelt vee, päikesevalguse ja toitained. Seega mõjuvad laastavalt toidu tootmisele ning seeläbi hiljem ka toidu kättesaadavusele ning hinnale.
1. Taimekaitsevahendid aitavad saada korraliku saagi
Taimekaitsevahendid aitavad põllukultuuridel ellu jääda ja tagada kvaliteetse saagi. Kuna taimed ei saa liikuda, siis on neil vähe võimalusi, et kaitsta end kahjurite eest, kes konkureerivad sama maa, ressursi ja toidu pärast. Umbrohud, putukad, seened ja viirused ohustavad meie põllukultuure, kuid taimekaitsevahendid aitavad kaitsta meie toitu nende eest.
2. Taimekaitsevahendid tagavad kvaliteetse toidu poeriiulitel
Oleme paljuski sarnased taimedega. Kui me ei saa piisavalt toitu või jääme haigeks, ei ole me elujõulised. Samuti ei suuda viiruste tõttu haigestuvad või umbrohtude tõttu kängu jäävad põllukultuurid anda sellises koguses ja kvaliteedis saaki, mida terved ja elujõulised taimed. Taimekaitsevahendid aitavad põllumehi varustada meid kvaliteetse toiduga.
3. Taimekaitsevahendid võivad olla bioloogilised
Sõna „taimekaitsevahend“ võib kõlada nii, nagu oleks tegemist vaid sünteetiliste ehk keemiliste vahenditega. Paljud inimesed aga ei tea, et taimekaitsevahendid võivad olla nii sünteetilised kui ka bioloogilised, mida võib näiteks kasutada mahepõllumajanduses. Hea näide bioloogilise ja sünteetilise toote erinevusest on C-vitamiin, mis võib pärineda näiteks looduslikult apelsinidest või laboris valmistatud sünteetilisest toidulisandist.
4. Taimekaitsevahendi ohutus ei sõltu selle valmistamise viisist
See, kas taimekaitsevahend on sünteetiline või mittesünteetiline, ei määra selle ohutust – selle määravad keemilised omadused. Apelsini C-vitamiin on sama ohutu kui enamik C-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid. Kuigi taimekaitsevahendi ohutust saab määrata mitme näitaja alusel, siis ei saa seda teha nende valmistamise viisi põhjal.
5. Taimekaitsevahendid aitavad tagada toidu olemasolu meie söögilaual
Taimekaitsevahendid aitavad hoida sind ja sinu pere toidetuna. Maailma rahvaarv kasvab, samal ajal loodusvarad vähenevad. Lisame juurde ka kliimamuutused ning tulemuseks on väljakutse, kuidas tagada meie kõigi toiduga varustatus. Õnneks aitavad taimekaitsevahendid põllumeestel toota täisväärtuslikku saaki ja tagada igapäevaselt vajaliku toidu.
6. Põllumehed kasutavad taimekaitsevahendeid põhjendatult
Põllumehele on põld ja seda ümbritsev keskkond tema igapäevane leib ja suurim vara – tagades nii sissetuleku kui ka toidu pere söögilauale. Seetõttu jälgivad põllumehed iga otsust tehes, et säiliks põllumaa hea seisund ja mullaviljakus. Ega te ise ju ei saastaks enda ümbrust ja elukohta? Oma põllumaast hooliv põllumees samuti mitte. Põllumehed teavad, et taimekaitsel tuleb kinni pidada kehtivatest nõuetest ning tagada taimekaitsevahendite hoolikas ja õige kasutamine. Põllumehed peavad taimekaitsevahendite kasutamiseks läbima spetsiaalse koolituse.
Tänapäevased põlluharimisviisid koos herbitsiidide vastutustundliku kasutamisega võimaldavad maad esikohale seadvaid tavasid, sealhulgas minimeeritud maaharimist ja otsekülvimeetodit. Lisaks sisaldavad nüüdisaegsed põllumajanduslikud tootmismeetodid integreeritud taimekaitset. Selline lähenemine aitab põllumeestel vähendada energiakasutust, keskkonnariske ja tootmiskulusid, kasvatades samal ajal kvaliteetset saaki. Integreeritud taimekaitse hõlmab taimekaitsevahendite strateegilist kasutust ning muid viise, mis aitavad hoida kahjurite populatsioonid väiksena ning muudavad loodusressursside kurnamise minimaalseks.
Liigkasutuse vältimine on põllumehe jaoks sama oluline nagu mulla toitainerikkuse tagamine ja põldude kastmine – taimekaitsevahendi iga pritsimiskord on osa kallist investeeringust, mille põllumees teeb oma väärtuslikku varasse – maasse.
7. Ranged reeglid ja kontroll tagavad toiduohutuse
Väga rangelt kontrollitakse, et toidupoodi jõuaks kvaliteetne toit. Taimekaitsevahendite jääkide maksimaalse koguse kohta on seatud toidus lubatud piirnormid. Eestis toodetud toodetes enamasti ei olegi jääke. Seejuures pole tähtis, kus toitu kasvatatakse, piirnormid on ühtsed ning tagatud on pidev järelevalve. Oluline on välja tuua, et piirnormide seadmisel lähtutakse ettevaatusprintsiibist ehk need seatakse nii, et ei avalda ühtegi kõrvalmõju inimese tervisele. Tänu teaduse arengule on praegu põllumeeste poolt kasutatavad toimeaine kogused umbes 95% madalamad võrreldes 1950ndatel kasutatuga.
8. Teadlased hindavad ohtu kõige haavatavamaid inimrühmi arvestades
See, mis on ohutu täiskasvanule, ei pruugi olla ohutu lapsele. Seetõttu lähtuvad teadlased taimekaitsevahendite ohutuse hindamisel kõige haavatavamatest ühiskonna rühmadest – lapsed, rasedad ja vanurid. Seega võib üsna rahuliku südamega toidupoest meelepärast toitu valida, sest see vastab seatud reeglitele ja on ohutu.
9. Taimekaitsevahendid tagavad mitmekesise toidulaua
Kuna põllumehed saavad taimekaitsega vähendada saagikadusid ja tagada taimede tervise, on meil juurdepääs mitmekesisemale, kvaliteetsemale ja taskukohasemale toidule.
Eestis tegeleb enamik põllumehi viljavaheldusega ehk igal aastal vahetatakse külvikorra alusel kasvatavate kultuuride kasvukohta. Valdav osa Eesti põllumehi kasutab ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetusi. 2020. aastal järgiti ühtse pindalatoetusega kaasas käivaid rohestamise põhinõudeid ligi miljonil hektaril. Lisaks järgitakse 2020. aasta andmete kohaselt ligi 45%-il põllumajandusmaast ehk enam kui 440 000 hektaril keskkonnasõbraliku majandamise nõudeid. Tegemist on Eesti põllumajanduses enim kasutatava keskkonnameetmega. Siia lisandub veel üle 20% mahepinda. Põllumajandustoetustega kaasas käivad nõuded ja tootjate keskkonnateadlikkus on viinud laialdaselt keskkonnasäästlike praktikate rakendamiseni.
10. Taimekaitsevahendite kohta on alati võimalik juurde õppida
Kümme fakti on hea algus, et taimekaitsevahendite kohta rohkem teada saada. Paremad teadmised taimekaitsevahendite kohta annavad suurema kindlustunde meie poolt igapäevaselt tarbitava toidu kvaliteedi ja ohutuse kohta.
Hariduslik veebileht ja infoklipid valmisid turuarendustoetuse raames.
