Eesti Maaülikooli aastapäeva auks korraldatud akadeemilisel aktusel austati audoktoreid, diplomi said kätte vastsed doktorid ning üle anti ka teised olulised autasud. Aasta vilistlase tiitel kuulub tänavu Eesti ühele suurimale maasikakasvatajale ja kodumaist marja eelistava tarbijakäitumise eestvedajale Helen Kaskemale.
Aasta vilistlase valib maaülikooli vilistlaskogu nende väärikate vilistlaste seast, kes on ühiskondlikult aktiivsed ning aitavad oma igapäevatöös ka ülikooli. Helen Kaskema Eesti Maasika talu (Kindel Käsi OÜ) Tartumaal pakub lahkesti koostöövõimalusi teadlastele ning üliõpilastele vajaliku praktika sooritamiseks.
Tänavuseks audoktoriks promoveeris maaülikool Suurbritannia Brightoni ülikooli professori Christopher Brian Joyce`i. Professor Joyce pidas ka akadeemilise loengu teemal: „25 aastat Eesti rannikumärgalade uuringuid: ohud ja võimalused.“
Doktoridiplomi said kätte 21 tubli noorteadlast, kes kaitsesid oma doktoritöö möödunud aasta jooksul. Üle anti ka hulk ettevõtjate ja Tartu linna välja pandud stipendiume tublimatele üliõpilastele ning teadusauhinnad parimatele teadusprojektidele.
Ülikooli teenetemedali pälvis põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Olavi Kurina. Aasta õppejõuks valisid üliõpilased tänavu veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektori Katrin Laikoja. Tudengid hindasid Laikoja stabiilselt kaasa haaravaid loenguid, tugevaid slaide ja keeruliste asjade lihtsat ning elulist selgitamist. Ülikoolilt ühiskonnale suunatud aasta täienduskoolitaja auhind anti üle toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roastole.
Aasta teo auhind läks tänavu veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi loomaarst Madis Leivitsile, keda avalikkus tunneb rohkem metslindude ja -loomade ravijana ning Eesti Loomaarstiühingu presidendina. Ülikool autasustas Leivitsit aga tema järjepideva töö eest plii kui üliohtliku metalli uurimise vallas. Aastaid on Leivits manitsenud jahimehi loobuma pliimoonast nii keskkonna kui iseenda tervise huvides. Leivitsi eestvõttel on plii ohtlikkuse küsimus jõudnud poliitilise eliidi teadvusse ja avalikkuse ette ning ellu kutsutud seadusemuudatused rajavad teed pliimoona kasutamise lõpetamiseks ka Eestis.
Eesti Maaülikooli varasemad Aasta Vilistlased:
2009 Olev Saveli (1962, zootehnika)
2011 Aavo Mölder (1968, zootehnika)
2012 Anu Hellenurme (1993, veterinaaria)
2012 Kalev Kreegipuu (1979, ökonomist)
2013 Juhan Särgava (1976, põllumajanduse mehhaniseerimine)
2013 Ahto Vili (1978, maakorraldus)
2014 Tanel-Taavi Bulitko (1995, loomakasvatus)
2015 Roomet Sõrmus (2001, põllumajanduse ökonoomika ja ettevõtlus)
2016 Külli Annamaa (1992, agronoomia)
2016 Margus Ameerikas (1983, agronoomia)
2017 Madis Ajaots (1995, agronoomia)
2017 Arnold Rüütel – EMÜ vilistlaskogu auliige (1964, agronoomia)
2018 Vahur Tõnissoo (1987, põllumajanduse mehhaniseerimine) († 17.01.2021)
2019 Viljar Veidenberg (2008, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine)
2020 Jüri Külvik (1991, metsamajandus)
