Täna, 2. novembril virtuaalselt toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorumil 2021 keskendutakse lihasektori majanduslikule olukorrale ja jätkusuutlikkusele. Paljude loomakasvatusettevõtete seis on keeruline, sest peamiste tootmissisendite – sööt, kütus, elekter, tööjõud – kulud on kiiresti kasvanud ning toodangu eest saadav tulu ei suuda toomiskulusid katta. Eriti raske on olukord sealihatootmises, kuid tõsised ohumärgid on üleval ka lihaveise- ja lambakasvatussektoris.
„Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduses traditsioonilised tegevusalad. Lihasektor annab põllumajandustoodangu väärtusest umbes viiendiku. Meil on loomakasvatuseks sobivad klimaatilised tingimused ning vajalik põllumajandusmaa, mistõttu on oluline tagada kodumaise loomakasvatuse jätkusuutlikkus nii lühemas kui pikemas perspektiivis,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Lindsaare sõnul on praegu väga keerulises olukorras kodumaine sealihatootmine, kus sealiha turuhind on juba viimased kolm kuud olnud väga madal, samas kui söödavilja hind on seevastu erakordselt kõrge. „Tunnustame valitsust, kes on sealihasektori ettevõtete keerulist olukorda mõistnud ning on valmis seakasvatajaid erakorraliselt toetama. Siiski teeb murelikuks, mil määral on kehtivaid riigiabi piirmäärasid arvestades seakasvatusettevõtteid võimalik tegelikult toetada. Vaja on leida toimivad lahendused, mis aitaksid kodumaise sealihatootmise kõige halvemast päästa,“ rõhutas Lindsaar.
Eesti loomakasvatuse jätkusuutlikkus vajab tõsist tähelepanu ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkide ja 2023. aastast rakendatava uue ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava valguses. „Koda on ÜPP strateegiakava koostamise käigus teinud aktiivselt ettepanekuid, kuidas tagada Eesti lihaveise- ja lambakasvatuse jätkusuutlikkus – nii tava- kui maheloomakasvatajate, nii suuremate kui väiksemate talude majanduslik toimetulek. Maaeluministeerium on koja ettepanekul suurendanud maheloomakasvatuse toetusmäärasid ning olnud valmis loomapõhiste toetuste kaudu andma tuge ka suurematele lihaveise- ja lambakarjade pidajatele. Loodame, et lähiajal langetatavad lõplikud otsused aitavad Eesti loomakasvatajatel julgelt tulevikku vaadata,“ ütles Lindsaar.
Kliimaeesmärkide saavutamisel on aga Lindsaare sõnul loomakasvatus ja liha teenimatult palju negatiivset tähelepanu võitnud. „Meie põllumajandusliku maakasutuse intensiivsust ja põllumajandusloomade arvu silmas pidades peaks Eesti kliimaeesmärke puudutavatel läbirääkimistel tugevalt seisma kodumaise loomakasvatuse säilimise eest. Loomakasvatusel on oluline roll nii elurikkuse kui mullaviljakuse hoidmisel. Rääkimata kodumaise liha tähtsusest täisväärtuslikus toitumises,“ rõhutas ta.
Konverentsi korraldamist toetab Euroopa liit ja sellel osalemine on tasuta. Konverentsi kava ja osalemise lingi leiab EPKK kodulehelt: https://epkk.ee/2-11-2021-epkk-hubriidkonverents-lihafoorum-2021/
Taust:
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2021. aasta esisel poolel 38 670 tonni liha. Sellest 21 604 tonni moodustas sealiha (56%), 11 390 tonni linnuliha (30%), 5569 tonni veiseliha (14%) ning vaid 107 tonni lamba- ja kitseliha (0,3%). Sealiha toodeti 2021. aasta I poolaastal aastatagusega võrreldes 2,3% ja veiseliha 1,5% vähem. Linnuliha toodeti 6% rohkem, mis on viimase viie aasta võrdluses suurim kogus.
Eestis tegutseb üle 60 lihatöötlemisega tegelevat ettevõtet, nendest üle 250 töötajaga suurettevõtteid on kaks. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2021. aasta I poolaastal lihatööstuse müügitulu 175,5 mln eurot, mida oli 4% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Eesti päritolu sealiha eksporditi 2021. aasta I poolaastal 7,5 mln euro väärtuses kokku 3626 tonni ning imporditi 25 mln euro eest, kokku 11 951 tonni. Eesti päritolu veiseliha eksporditi samal ajal 2,6 mln euro väärtuses kokku 664 tonni ning imporditi 7,2 mln euro väärtuses kokku 1850 tonni. Eesti päritolu linnuliha eksporditi 2021. aasta esimeses pooles väärtusega 4,6 mln eurot ja koguses 2918 tonni ning imporditi 18,4 mln euro väärtuses kokku 10 708 tonni. Sigu eksporditi selle aasta esimesel poolel 9798 tk (1 mln euro väärtuses), elusveiseid 25 791 tk (11,6 mln euro väärtuses) ning lambaid ja kitsi 511 tk (94 793 euro väärtuses).
