16. märtsil toimus EPKK korraldusel Paide Kultuurikeskuses Teraviljafoorum 2010. Foorum on põllumeestele enne kevadtöid traditsiooniline kokkusaamine, et saada ülevaade sektori hetkeseisust ja täiendada oma teadmisi uuemate teadussaavutustega.
Üldine majandussurutis mõjutas 2009. aastal ka teraviljasektorit. Sarnaselt kõigi teiste sektoritega oli äärmiselt raske ka teraviljakasvatajatel. Suhteliselt kõrgete sisendihindadega toodetud vilja eest pakuti koristusperioodil ainult kroon kilost või veelgi vähem. Praeguseks on hinnad mõnevõrra tõusnud, aga hetkel makstav 1,4-1,8 krooni on kaugel põllumeest rahuldavast tasemest. Ka lähiaja perspektiivis pole olulist teravilja hinna tõusu ette näha. Kolmandat aastat järjest on nii Eestis kui ka kogu maailmas olnud suhteliselt head vilja-aastad. Laovarude suurenemine on majandussurutise kõrval teiseks oluliseks teraviljahinna määrajaks maailmaturul.
Tulevikus tuleks panustada tootmise efektiivsuse suurendamisele ning uute turgude ja toodete leidmisele. Ülevaate maailma teraviljahindade olukorrast ja tulevikuperspektiividest andis Indrek Aigro. Suured laovarud, Venemaa ja Ukraina madalad tootjahinnad ei anna hinnatõusule palju lootust. Tootmisest ja probleemidest Lätis andis ülevaate Vitauts Paškausks Agrolats Holdingust.
Möödunud kevadel oli mitmeid arvamusi, et põllumeestel ei jätku ressursse väetiste ning taimekaitsevahendite muretsemiseks ning seetõttu jäävad saagid oluliselt väiksemaks. Tegelikkuses oli Eesti teravilja kogusaak 2009. aastal Statistikaameti andmeil 879 000 tonni, olles praktiliselt võrdne viimase kümnendi rekordilise 2007. aasta kogusaagiga. Rekordiline on aga 2009. aastal koristatud 135 700-tonnine rapsisaak. 2009. aasta sügisel külvati talivilja 76 500 hektarile, sellest 51 000 hektarit talinisu, 15 700 hektarit rukist ja 8200 hektarit tritikut. Talirukist on külvatud niipalju, et see tagab Eesti varustamise kodumaise leivaviljaga. Talinisu ja tritiku külvipinnad on aga viimaste aastate suurimad. Talivilja külvipinna suurenemine loob soodsad eeldused 2010. aasta headele saakidele. Praeguse hetkeni on taliviljade talvitumine kulgenud normaalselt. Jääb vaid loota, et ka kevadine rohke lume sulamise aeg neile halvasti ei mõju.
Põllumajandus-Kaubanduskoja oluliseks rolliks on osalemine põllumajanduspoliitika kujundamisel. Ka teraviljatoimkond on pidanud vajalikuks aktiivselt kaasa rääkida teraviljasektorit mõjutavate poliitikate kujundamisel. Juba on alanud arutelud pärast 2013. aastat algava uue programmeerimisperioodi Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) kujundamise osas, mille alusel kehtestatakse konkreetsed nõuded ning rakendatakse toetusmeetmed. Ülevaate ÜPP esialgsetest seisukohtadest andis Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. Järjest rohkem seostub põllumajandustootmine keskkonnaprobleemidega, seetõttu kajastasid mitmed ettekanded keskkonnaküsimusi. Katrin Vask Põllumajandusuuringute Keskusest tegi ülevaate keskkonna-alasest e-küsimustikust. Tiiu Raia Keskkonnaministeeriumist rääkis veekaitsenõuetest, millele on võimalik teha veel viimaseid parandusettepanekuid. Peeter Viil Maaviljeluse Instituudist tutvustas vedelsõnniku käitlemise kogemusi. Jaan Kuht Maaülikoolist andis ülevaate keskkonnasõbralikust taimekaitsest ja tutvustas valminud programmi I-Taimekaitse. Mahetootmise praktilisi näiteid jagas Juhan Särgava Saidafarmist. Oluline on puhta looduskeskkonna säilimise tagamine põllumajanduspiirkondades, samas ei tohi keskkonnanõuded olla ega saada normaalset põllumajandustootmist piiravaks. Uutest suundumustest hakkavad tulevikus meie majandustegevust mõjutama kliimamuutuste ning taimekaitsevahendite säästliku kasutamisega seotud temaatikad. Ka teraviljasektoril on oluline roll kõigi nende valdkondade tulevikupoliitikate kujundamisel aktiivselt kaasa rääkida.
