Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) kutsub Eesti tarbijaid üles eelistama kodumaist liha ja lihatooteid. Kodumaine liha on värske ja kvaliteetne. Kodumaist liha süües toetame töökohtade säilimist meie maapiirkondades ja kohaliku majanduse arengut. Ekstensiivne veise- ja lambakasvatus on oluline just ääremaade töökohtade kindlustamisel. Läbi sealiha tootmise saame väärindada kodumaist teravilja ning samuti pakkuda tööd paljudele põllumeestele.
Möödunud reedel teatas kauplustekett Rimi, et müüb edaspidi oma kaubamärgi all vaid välismaist sea- ja veiseliha, tuues põhjuseks välismaise lihatoodangu parema kvaliteedi ja suurema tootevaliku. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes koondab suurt osa Eesti veise- ja sealihatootjatest ning mitmeid lihatööstusi, lükkab otsustavalt ümber Rimi väite, et importliha on kodumaisest kvaliteetsem. Kodumaised lihatooted pole sugugi halvema kvaliteediga ning meie tarbijad hindavad Eesti lihatooteid kõrgelt. Liha kvaliteedi oluliseks määrajaks on liha värskus. Kodumaine liha on alati värskem kui importliha.
Rimi väited kodumaise liha madalama kvaliteedi kohta on meelevaldsed ja ei põhine faktidel või uuringutel. EPKK ei saa kinnitada, et kogu Eestis toodetud liha on väga kõrge kvaliteediga, kuid samuti pole võimalik üldistada, et importliha on kodumaisest kvaliteetsem.
Meie lihaveised on kasvanud Eesti puhtas ja mitmekesises looduses ning aretatud spetsiaalselt selleks, et saada pehmet ja maitsvat liha. Tänu vähesele rasvasisaldusele on lihaveiste liha väga tervislik. Meie lihaveisekasvatajad on vägagi teadlikud sellest, et karjakasvatuses piiratud ressursside tingimustes pole 15 aastat olnud piisav aeg, et meie toodang oleks kõrvutatav maailma parima toodanguga. Samas on alust sügavalt kahelda, et just parim osa maailmas pakutavast veiselihast läbi Rimi meie turule jõudmas on.
Meie lihaveised on kasvanud Eesti puhtas ja mitmekesises looduses ning aretatud spetsiaalselt selleks, et saada pehmet ja maitsvat liha. Tänu vähesele rasvasisaldusele on lihaveiste liha väga tervislik. Meie lihaveisekasvatajad on vägagi teadlikud sellest, et karjakasvatuses piiratud ressursside tingimustes pole 15 aastat olnud piisav aeg, et meie toodang oleks kõrvutatav maailma parima toodanguga. Samas on alust sügavalt kahelda, et just parim osa maailmas pakutavast veiselihast läbi Rimi meie turule jõudmas on.
Eesti sealiha kvaliteeti iseloomustab fakt, et ühe suurema lihatööstuse poolt möödunud aastal kokkuostetud nuumikute rümpadest oli 53% kõrgeima kvaliteediga (superklass ehk tailiha sisaldus üle 60%) ja ekstraklassis 44,4% rümpadest (tailiha sisaldus 55-60%). Madalama kvaliteediga liha (U-klass ehk tailiha sisaldus 50-55%) osatähtsus oli vaid 2,6% rümpadest (võrreldes 5,6%-ga 2007. aastal).
Selle kõige taustal jääb arusaamatuks Rimi poolt tekkinud olukorra kohta antud ironiseeriv märkus: „Kas eelistaksite itaalia pastat või eesti makarone?“. Lihasektoris on sellised märkused tootjatele solvavad.
Kauplusteketi poolt importliha eelistamise tegelik põhjus on tõenäoliselt selle madalam hind. Üldjuhul peegeldab hind aga ka toote kvaliteeti. Kuna Euroopa Liidus toodetakse veiseliha siseturu vajadustest vähem, siis imporditakse puuduolev kogus põhiliselt Lõuna-Ameerika riikidest. Mitmed raportid viitavad, et nendes riikides on loomapidamise nõuded puudulikud ning looduskeskkonnale põhjustatakse olulist kahju. Seetõttu on meie veisekasvatajate konkurentsivõime kindlustamiseks hädavajalik tarbijate adekvaatne informeeritus toote päritolu kohta, et ta saaks teha teadliku valiku.
Juhul kui Rimi poolt kasutatav liha on pärit Leedust, siis on sealse liha madalama hinna põhjus suuremad toetused põllumeestele. Tootjad saavad aru, et toodangu hind on müüdava kauba puhul samuti oluline faktor ja sellest aspektist lähtudes on Rimile raske midagi ette heita. Pigem olgu käesolev juhtum meeldetuletuseks Eesti valitsusele, et kohalikke tootjaid ebasoodsamasse olukorda jätvat põllumajanduspoliitikat tuleb muuta. Siiski on Rimi poolt vastutustundetu ja pahatahtlik väita, et Eesti liha kvaliteet on importkaubast madalam.
Rimi sisseostupoliitika ahendab Eesti tarbijate valikuvõimalusi. Kaupluste enda brändi (nnprivate label) all müüdavate toodete puhul puudub tarbijatel üldjuhul võimalus aru saada, millise kaubaga täpselt tegemist on ja kust konkreetne toode pärineb. Kaupluste brändid on kahjuks suurepärane võimalus Eesti toidutööstusega manipuleerimiseks ja tarbijate eest info varjamiseks. Private label’i tooted on tõhus vahend sisseostuhindade alla surumiseks ja kaupluste kasumi maksimeerimiseks.
Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Lembit Lepasalu kommenteeris Rimi otsust loobuda Eesti liha müügist järgnevalt:
“Ei saa olla nõus Rimi väitega, et eestimaine liha on halvema kvaliteediga kui välismaine. Kvaliteedi mõiste on lai ja koosneb paljudest faktoritest, millele lõpliku hinnangu annab tarbija, mitte kaubanduskett. Tarbijate signaalidest liha kehva kvaliteedi kohta pole midagi kuulda. Liha on kiiresti riknev toiduaine ja aeg mõjub selle kvaliteedile igal juhul halvasti. Seega on kohapeal toodetud liha alati värskem ja see eelis jääb alati alles. Vaidlus sortimendi ja ilmselt ka hinna ümber ei peaks tooma kaasa nn pori loopimist kõikidele. On äärmiselt kahetsusväärne, et Rimi ja lihatööstused pole jõudnud kompromissile ja seetõttu satuvad surve alla ka kodumaised lihatootjad. See annab meie põllumehele veel täiendava löögi. Jääb loota, et tarbijad teevad õiged järeldused ja eelistavad siiski eestimaist. Juhul, kui on tegemist hinnasõjaga, viskan õhku küsimuse, milline oleks meie kauplustes lihahind siis, kui müügil poleks kodumaist liha?”
„Meie sööme heal meelel oma toodangut ja julgeme seda ka Eesti tarbijale soovitada,“ lausus Rimi otsust kommenteerides Jaanus Vessart Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsist. Kvaliteetne veiseliha on saadaval kaubamärgi “Eesti Lihaveis” all.
