Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustas 24.-25. juulini Jänedal toimunud talupäevadel veiseliha kasutamise võimalusi. Külastajatel oli võimalus maitsta ja tundma õppida erinevaid veiselihast valmistatud toite – steik, minutipihv, böff, grillitud argentiina ribi, barbeque ahjus valminud rostbiif, ürtidega maitsestatud lihaveise välisfilee, lihaveise grillvorst, hakkpihv, piprapihv jt.
EPKK kollases telgis avas veiseliha küpsetamise saladusi grillmeister Siim Sommer. Huvilistele jagati informatsiooni veiseliha ja Eestis kasvatatavate lihaveisetõugude kohta. Talupäevadel võis näha ka lihaveiseid (Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu eestvedamisel). Selgus, et paljudel inimestel on suured eelarvamused veiseliha suhtes, kuid degusteerimisel oldi valdavalt positiivselt üllatunud. Kohal käis loomulikult ka arvukalt teadlikke veiseliha tarbijaid, kelle jaoks pakkus naudingut just poolküps roosaka sisuga steik ja toores soolatud liha. Üldiselt vajab aga veiseliha täiendavat tutvustamist. Veiseliha tutvustamine toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi koostöös.
Loe edasi ja katseta retsepte siit.
Eestimaalased võiks süüa rohkem veiseliha
Statistikaameti andmetel tarbisid Eesti elanikud 2009. aastal inimese kohta 73,4 kg liha, millest vaid 12,6 kg moodustas veiseliha. “Meie lihaveised on kasvanud puhtas ja mitmekesises looduses. Kuna enamkasutatud veiseliha tükkide rasvasisaldus on väike, siis võiks kvaliteetse veiseliha tähtsus eestimaalaste toidulaual olla märksa suurem,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus veiseliha kiituseks. „Lisaks tervislikule toitumisele tuleb rõhutada ka veiseliha suurepärast maitset ja laialdasi kasutusvõimalusi.”
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimehe Leino Vessarti sõnul on Eesti lihaveisekasvatuse areng olnud muljetavaldav: „Kümmekond aastat tagasi oli Eestis kõigest 8000 lihaveist. Praeguseks on Eestis juba 38 590 looma ning kasv jätkub. Seega on lihaveisekasvatusest kujunenud arvestatav majandusharu.” Sõrmus lisas: „Kohalikku liha süües toetame töökohtade säilimist meie maapiirkondades ja majanduse arengut. Ekstensiivne veisekasvatus on oluline just ääremaade töökohtade kindlustamisel ning on pakkunud alternatiivset hõivet piimatootmise lõpetanud põllumeestele.”
Lihaveis on aretatud spetsiaalselt liha tootmiseks. Eestis kasvatakse hetkel tosinat erinevat tõugu lihaveiseid. Kõige arvukamalt kasvatatakse aberdiin-anguse (10 336 tk), herefordi (9 869 tk) ja limusiini tõugu lihaloomi (8758 tk). Kui mujal maailmas nuumatakse lihaveiseid väga intensiivselt, siis Eesti lihaveised kasvavad peamiselt looduslikul rohusöödal, nuumaperioodil lisatakse mõningal määral kohalikult kasvatatud otra. Lisaks on paljud lihaveisekasvatajad ka mahetootjad.
Lihaveisekasvatuse arenguga Eestis on suurenenud ka veiseliha valik poodides ja turgudel. Kuna veiseliha on sitkem kui sealiha, siis maitsva toidu valmistamiseks on soovitatav kasutada laagerdatud veiseliha, mis on ka meie toidupoodidesse müügile jõudnud. Laagerdamisel lagunevad sidekoed ning liha muutub pehmemaks. Laagerdatud eriti kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane ja rasv kreemikasvalge. Selgelt erepunane värvus annab sageli märku sellest, et liha on liiga värske. Värske veiseliha laagerdumisaeg võib ulatuda ühest kuni nelja nädalani. Toiduohutuse tagamiseks on laagerdamine üldjuhul siiski lihatööstuste pärusmaa.
Maitsva roa valmistamiseks tuleb valida õige tükk. Mahlase steigi tegemiseks sobib lisaks sise- ja välisfileele ka laagerdatud tagaosa sisetükk, ristluutükk ja välistükisilm. Sisefilee on tõeliselt pehme, hinnaline, puhas tailiha, millest saab teha parimaid roogi – piprapihve, fileemedaljoni, boeuf a la tatari jne. Maitsvaid pajaroogasid saab valmistada lihaveise laagerdatud esiosa tükkidest, näiteks esiseljatükk, rinnafilee ja abatükk. Lihaveise kondiga tükid, näiteks osso bucco (lõigatud seibid noorveise koodist), ribid, saba jms on eriti maitsvad, sest nendel on rohkem iseloomulikku veiseliha maitset. Laagerdatud ribi sobib ka grillimiseks, kuid selleks tuleb varuda natuke aega. Veiseliha kasutusvõimalused on väga laiad ja siinset loetelu võiks pikalt jätkata…
Loe lisaks:
Lihaveisekasvatusest Jõgevamaal
Vaata lisaks:
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Retseptid:
Veiseliha-köögivilja-kirsipada esiseljatükist
Grillitud lihaveise välisfilee kirsi-ingverikastmega
Traditsiooniline itaalia talumeheroog Osso bucco
Grillitud pöff tomati-paprikasalsaga
Asado De Falda ehk Argentiina ribi
