2013. aastaks ennustatkse EL keskmist rümbahinda 1,763 euro/kg, mis on 5% kõrgem võrreldes 2012. aasta keskmisega (1,706 eur/kg). Kõrgeimat hinda prognoositakse 3. kvartalisse (üle 1,80 eur/kg) ning 4. kvartalis tuleb väike hinnalangus (1,75 eur/kg). Põrsahinnad püsivad samal tasemel kui 2012. aastal. Viimase viie aasta keskmine sööda ja lihahinna suhe on lähedane 2013. aasta prognoosile. Võrreldes 2010. aastat 2007-ga on farmide koguarv vähenenud 21,7%, samas kui sigade arv on vähenenud 1,9% ning emiste arv mõni % rohkem. Sellest järeldub, et tegevuse lõpetanud farmidest on sead müüdud suurematesse ning efektiivsemalt toimivatesse farmidesse. Sigade arvukuse langus 3,5% oli 2012. aastal tingitud uute nõuete kehtima hakkamisest 2013. aasta algusest. Enim eksporditi sigu eelmisel aastal endiselt Hiinasse (69% kasvu võrreldes 2011.a), eksport Venemaale langes 19% ning Honkong ostis 31% vähem liha (suur osa sellest läks üle Hiina arvele). Teised põhilised ekspordikanalid Aasias – nagu Jaapan ja Korea – säilitasid endise taseme. Vaatamata sellele on EL suutnud säilitada maailmaturul juhtpositsiooni liha ja lihatoodete ekspordil, kuid Ameerika riigid ja Hiina (olles seejuures ise ka suur importija) suurendavad samuti eksporti.
Teravilja prognoosid järgnevaks hooajaks on lootustandvad. Soja uue saagi prognoosinumbrid suurenevad iga kuuga, mis tuleneb Lõuna-Ameerika paremast saagilootusest. Odrasaaki prognoositakse 6% enam kui eelneval perioodil ning nisu saaki 3,8% enam. Kui 2012. saagiaasta viljahinnad olid kõigi aegade kõrgeimad (söödavili kuni 240 eur/t), siis uuelt hooajalt arvatakse saavat pisut madalamat hinda. Loomulikult teeb lõplikud korrektuurid prognoosidesse ilm, kuid suures plaanis peaksid 2013. aastal kujunema maailma viljavarud pisut paremaks kui 2012. aastal.
Venemaaga kauplemisel ollakse raskes seisus, sest pärast Hollandile ja Saksamaale selle aasta kevadel kehtestatud jahutatud liha ja lihatoodete ekspordi keeldu kehtestati alates 18. aprillist ka täielik ekspordikeeld Hispaaniale. Elusloomade ekspordikeeld kehtib juba üle aasta ning ka siin ei nähta kiireid lahendusi. Kahepoolsete kõneluste tulemusena oodatakse Venemaa auditit Balti riikidesse ja Saksamaale mai lõpus ning Hispaanial on kõnelused alles algusjärgus. Keeruliseks teeb olukorra Venemaa katse siduda selle probleemiga ka Vene, Valgevene ja Kasahstani tolliliit, mistõttu ilma Venemaa heakskiiduta on raskendatud eksport ka nendesse riikidesse, kuigi nad ei ole WTO liikmed. Samas ekspordivad Leedu firmad ikkagi jahutatud rümpa Valgevenesse. Praegu puudub ka EL ja Venemaa vahel korralik kõikehõlmav kahepoolne leping ning tegutsetakse 2004. ja 2008. aastal allkirjastatud memorandumite alusel. Et lisaks EL toodetele on Venemaa pannud keelu peale ka paljudele USA, Kanada ja Brasiilia lihatoodetele, nähakse selle taga poliitilisi otsuseid oma siseturu ja põllumajanduse kaitseks.
